Viinamarjasordid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P kributoim |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Viinamarjasordid''' on [[harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] aretatud [[sort (bioloogia)|sordid]]. Sageli samastatakse viinamarjasordid |
'''Viinamarjasordid''' on [[harilik viinapuu|hariliku viinapuu]] aretatud [[sort (bioloogia)|sordid]]. Sageli samastatakse viinamarjasordid [[veinisordid|veinisortidega]], sest eri [[vein]]ide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud [[sordivein]]id. |
||
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse |
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks [[Chardonnay]], [[Cabernet Sauvignon]], [[Merlot]], [[Pinot Noir]], [[Riesling]] ja [[Sauvignon Blanc]]. |
||
[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. |
[[Seguvein]]ideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. |
||
Näiteks mõned levinumad [http://fr.wikipedia.org/wiki/Vignoble_du_Languedoc Coteaux du Languedoc |
Näiteks mõned levinumad [http://fr.wikipedia.org/wiki/Vignoble_du_Languedoc Coteaux du Languedoc'i] viinamarjasordid, mida edukalt |
||
kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. |
kasutatakse seguveinides: [[Bourboulenc]], [[Carignan]], [[Cinsault]], [[Clairette]], [[Grenache]], [[Macabeu]], [[Marsanne]], [[Mourvèdre]], [[Piquepoul]], [[Rolle]], [[Roussanne]], [[Syrah]], [[Ugni]], [[Vermentino]]. |
||
Varem olid Vana |
Varem olid [[Vana Maailm]]a veinid enamasti seguveinid ja [[Uus Maailm|Uue Maailm]]a veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 28. september 2006, kell 15:28
Viinamarjasordid on hariliku viinapuu aretatud sordid. Sageli samastatakse viinamarjasordid veinisortidega, sest eri veinide valmistamisel kasutatakse eri sorti viinamarju ning viimastel aastakümnetel on aina suuremat populaarsust kogunud sordiveinid.
Erinevatest viinamarjasortidest toodetakse väga erinevate omadustega veine. Ainult ühest viinamarjasordist tehtud veine nimetatakse sordiveinideks. Sordiveinid on näiteks Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Riesling ja Sauvignon Blanc.
Seguveinideks nimetatakse kahe või enama sordi segamisel saadud veine. Näiteks mõned levinumad Coteaux du Languedoc'i viinamarjasordid, mida edukalt kasutatakse seguveinides: Bourboulenc, Carignan, Cinsault, Clairette, Grenache, Macabeu, Marsanne, Mourvèdre, Piquepoul, Rolle, Roussanne, Syrah, Ugni, Vermentino. Varem olid Vana Maailma veinid enamasti seguveinid ja Uue Maailma veinid sordiveinid, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei ole.