Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Sweater (arutelu | kaastöö)
8 muudatust
PResümee puudub
eraldu rub Eesti tarbeks
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}

[[Pilt:Wall of Fame Katwijk.jpg|pisi|Grafiti Hollandis [[Katwijk]]is]]
[[Pilt:Wall of Fame Katwijk.jpg|pisi|Grafiti Hollandis [[Katwijk]]is]]
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
12. rida: 13. rida:


1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.

⚫
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".


Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.
20. rida: 19. rida:


Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali [[Stencibility]], [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile on pandud tänavakunstnike [[Müra2000]], [[MinaJaLydia]] ning [[Edward von Lõngus]]e teoseid, ja originaalšabloone on ostnud [[Tartu kunstimuuseum]].<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>
Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali [[Stencibility]], [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile on pandud tänavakunstnike [[Müra2000]], [[MinaJaLydia]] ning [[Edward von Lõngus]]e teoseid, ja originaalšabloone on ostnud [[Tartu kunstimuuseum]].<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama/ "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>

==Grafiti Eestis==
{{Vaata| Grafiti Eestis}}

⚫
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".

==Galerii==
<gallery>
<gallery>
Pilt:Paldiski 2006-1.jpg|Grafiti [[Paldiski]]s.
Pilt:Paldiski 2006-1.jpg|Grafiti [[Paldiski]]s.

Redaktsioon: 17. september 2013, kell 12:04

Grafiti Hollandis Katwijkis
Sõnamänguline grafiti viitab René Magritte'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.
Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis, suvi 2011.

Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.

Grafititeos on grafiito ehk grafiti.

Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.

Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA-s 1960.–70. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" – nn tag-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.

1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu throw-up, piece, wildstyle, stencil (šablooni abil tehtud grafiti), mural (tervet seina kattev grafiti) jm.

Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.

Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit[1], mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.

Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali Stencibility, Tartu noore kunsti oksjonile on pandud tänavakunstnike Müra2000, MinaJaLydia ning Edward von Lõnguse teoseid, ja originaalšabloone on ostnud Tartu kunstimuuseum.[2]

Grafiti Eestis

 Pikemalt artiklis Grafiti Eestis

Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud...".

Galerii

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Raimu Hanson "Tänavakunstnik narrib jokkijaid" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)
  2. ↑ Raimu Hanson "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Grafiti&oldid=3729707"