Juunipööre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Parandatud ja täiendatud
Parandatud ja täiendatud
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
14. rida: 14. rida:
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
}}
}}
'''Juunipööre''' oli [[21. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s, mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]</ref>
'''Juunipööre''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s [[21. juuni]]l [[1940]], mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]</ref>
{{Sisukord paremale}}
{{Sisukord paremale}}
==Eellugu==
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] nägi ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta.


[[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine] [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 1. oktoober 1939.</ref> Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga.
⚫
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
⚫
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]


⚫
Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi] Päevaleht, 17. detsember 1939.</ref>
⚫
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>


[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. [[17. juuni]] varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref>
== Juunipöörde eel ==
⚫
===19. juuni ===


⚫
Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne] Päevaleht, 19. juuni 1940.</ref>
⚫
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna]</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud [[Maksim Unt]]iga, kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref>Семиряга Михаил Иванович, [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12 ]</ref>.


==Ettevalmistused==
⚫
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna]</ref>
⚫
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
⚫
;19. juuni
⚫
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]]. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II] Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja [[20. juuni]]l Tallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]], kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref name="Semirjaga">Семиряга Михаил Иванович. [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' Таллинн, 1989. С. 111—112 ]</ref>.

⚫
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>


===20. juuni ===
;20. juuni
20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.
20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.


Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest.{{lisa viide}}
Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest{{lisa viide}}.


[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepree]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek 20.06.40]</ref>.
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar Sepre]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: ''Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes...''.<ref name="Tervitus punaarmeele">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tervitus punaarmeele (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul.


Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid: [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].
Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].


== 21. juuni 1940 ==
== 21. juuni riigipööre ==
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]] Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]] Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
;Tallinnas
;Tallinnas
[[21. juuni]] hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
[[21. juuni]] hommikul liikusid [[Tallinn]]a vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama.

⚫
Juunipööre algas pealinnas kell 10 hommikul kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!".

⚫
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid Nõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.

[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]], kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele [[Stalin]]ile, [[Molotov]]ile, [[Vorošilov]]ile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna [[Punaarmee]] esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.<ref name="Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.


⚫
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil: [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.
;Miiting Vabaduse väljakul
⚫
Juunipööre [[Tallinn]]as algas 21. juuni hommikul kell 10 kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".


Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi, olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
⚫
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.


Lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima Vabariigi President [[Konstantin Päts]], Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. Pärast korduvaid vahelehüüdeid ja mahakarjumist pöördus Vabariigi President ühes oma kahe saatjaga rõdult tagasi lossi sisemusse, et meeleavaldajate esindajatega nelja silma all läbi rääkida.
[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]] ja [[Punaarmee]] esindaja. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.


Vahepeal algasid kõned lossiesisel platsil. Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele.<ref name="Kadrioru lossi ees">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Kadrioru lossi ees (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
⚫
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.
⚫
Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[Keskvangla]] juurde.<ref name="Kadrioru lossi ees" />


Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval. Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Семиряга Михаил Иванович. ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' С.132. ]</ref><ref name="Vabastati">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabastati 27 poliitilist vangi.] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>, kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke.<ref name="Vabastati" />
⚫
Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[keskvangla]] juurde.<ref name="Juunisündmused Tallinnas">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>


Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega.
Kell kolm päeval vabastatati [[Keskvangla]]st koos kolme nõukogude ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941]</ref> poliitilised vangid.


Kella kuue paiku jõudis meeleavaldajate kolonn [[Toompea]]le, kus [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]] heiskasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punase lipu.<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref>
Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid. Täpselt kell 18:45 heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punane lipp.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Punane lipp Pikal Hermanil] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Heiskajateks olid [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]].<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref> Pärastpoole mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele.


;Tartus
;Tartus
21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end [[Tööliste Keskliit|Tööliste Keskliidu]] esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud [[Korporatsioon Ugala|"Ugala" korporatsiooni]] hoone õuele [[Tähe tänav]]a alguses kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]], “Ununevate mälestuste linnad” (1964)</ref>.
21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end [[Tööliste Keskliit|Tööliste Keskliidu]] esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud [[Korporatsioon Ugala|"Ugala" korporatsiooni]] hoone õuele [[Tähe tänav]]a alguses kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]]. "Ununevate mälestuste linnad" (1964)</ref>. Rongkäigus liiguti läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].


;Pärnus
Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].
Pärnus toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja Kumm. Sündmust jälgis palju rahvast. Punaste loosungite all võeti vastu samad resolutsioonid, nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi Punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi tagasi töölismajja.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Meeleavaldused Pärnus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>


Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940]</ref>.
Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>.


== Pärast juunipööret ==
== Pärast riigipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada <ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval]</ref>
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada<ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval] Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.</ref> Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10:00 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.


[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1</ref>.
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.</ref>.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 13. september 2013, kell 20:33

Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas NSV Liidu poolt
Osa NSV Liidu okupatsioonidest ja anneksioonidest Euroopas Teise maailmasõja käigus
Toimumisaeg 1940–1941
Toimumiskoht Eesti
Tulemus Eesti okupeerimine ja annekteerimine NSV Liidu poolt (1940–1941)
Osalised
NSV Liidu ÜK(b)P KK
Punaarmee
Balti laevastik
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat		 Eesti Kommunistlik (bolševike) Partei
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
Väejuhid või liidrid
ÜK(b)P KK sekretär Jossif Stalin
ÜK(b)P KK sekretär Andrei Ždanov		 EK(b)P KK I sekretär Karl Säre
ENSV RKN esimees Johannes Lauristin
Kaotused

Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese "rahvavalitsus". 21. juulil 1940 võttis vastvalitud II Riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.[2]

Eellugu

Teise maailmasõja puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. Orzełi intsidenti ettekäändeks tuues süüdistas NSV Liit Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva Poola abistamises, neutraliteedi rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta.

24. septembril 1939 nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. 29. septembril rääkis Konstantin Päts raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.[3] Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister Kaarel Eenpalu ja 12. oktoobril astus ametisse uus Vabariigi Valitsus eesotsas professor Jüri Uluotsaga.

Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 7. detsembril 1939 Moskvat. Seal kinnitas Stalin taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.[4]

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. 16. juunil 1940 väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.[5]

Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja Leningradi sõjaväeringkonna ülema armeekindral Kirill Meretskovi poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas Vabariigi Valitsus kohe lahkumispalve, mille Vabariigi President Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.[6]

Ettevalmistused

Nõukogude sõjalaevastiku Balti laevastiku operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.
19. juuni

19. juunil 1940 saabus Tallinna[7] ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee 1. sekretär Andrei Ždanov, kes külastas president Konstantin Pätsi ja kohtus Tallinnas viibivate Punaarmee juhtidega[8]. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinna välja kutsutud Maksim Undiga, kellele tehti ettepanek hakata uues valitsuses siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa NSV Liidu saatkonna kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis Vladimir Botškarjov[9].

Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.[10]

20. juuni

20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.

Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest[viide?].

20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud amnestia läbi 1938. aastal ja teised Ametiühisuste Kesknõukogu tegelased. Töölised nõudsid: Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga kaitseliidu laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [11]. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes....[12] Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul.

Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid Kristjan Jalak, Neeme Ruus ja Aadu Hint.

21. juuni riigipööre

Fail:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg
21. juunil 1940 Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad Kadriorus.

Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.

Tallinnas

21. juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama.

Juunipööre algas pealinnas kell 10 hommikul kogunemisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!".

Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Tanke väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid Nõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. Roosikrantsi tänava alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.

Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja Oskar Pärn, kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna Punaarmee esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.[13] Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.

Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil: Pikk jalg, Pikk tänav, NSV Liidu saatkonna hoone, Mere puiestee ja sealt Kadrioru lossi ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit.

Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi, olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.[14]

Lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima Vabariigi President Konstantin Päts, Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner ja käsundusohvitser kolonel Herbert Grabbi. Pärast korduvaid vahelehüüdeid ja mahakarjumist pöördus Vabariigi President ühes oma kahe saatjaga rõdult tagasi lossi sisemusse, et meeleavaldajate esindajatega nelja silma all läbi rääkida.

Vahepeal algasid kõned lossiesisel platsil. Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele.[14]

Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid Keskvangla juurde.[14]

Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval. Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga[15][16], kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke.[16]

Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega.

Teist korda saabus rongkäik Toompeale kella viie paiku, vanglast vabastatud poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid. Täpselt kell 18:45 heisati Pika Hermanni torni punane lipp.[17] Heiskajateks olid Herman Gutkin ja Viktor Feigin.[18] Pärastpoole mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele.

Tartus

21. juunil toimusid rongkäigud ka Pärnus ja Tartus. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end Tööliste Keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud "Ugala" korporatsiooni hoone õuele Tähe tänava alguses kogunes aga vaid paarsada inimest[19]. Rongkäigus liiguti läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees Kristjan Jalak, siis Neeme Ruus, Paul Keerdo, Hirsch, mag Harald Haberman, Lepik ja dr Viktor Hion.

Pärnus

Pärnus toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja Kumm. Sündmust jälgis palju rahvast. Punaste loosungite all võeti vastu samad resolutsioonid, nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi Punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi tagasi töölismajja.[20]

Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.[21].

Pärast riigipööret

Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud Rahva Omakaitse liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada[22], kuid ajalehtede sõnul oli 22. juunil linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või jaanipäevaks ettevalmistusi tegid. Pika Hermanni tipus lehvis sinimustvalge lipp.[23] Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10:00 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.

5. juulil 1940 tegi Vabariigi President Konstantin Päts otsuse määrata Riigivolikogu uued valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi 14. ja 15. juulil 1940. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust[24].

Viited

  1. ↑ Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991 www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)
  2. ↑ Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks
  3. ↑ K. Pätsi raadioesinemine Päevaleht, 1. oktoober 1939.
  4. ↑ Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi Päevaleht, 17. detsember 1939.
  5. ↑ Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga Päevaleht, 18. juuni 1940.
  6. ↑ Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht, 19. juuni 1940.
  7. ↑ Erich Kaup. Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II Tuna, 2005/3, lk 75–83.
  8. ↑ Ždanov saabus Tallinna Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.
  9. ↑ Семиряга Михаил Иванович. Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 111—112
  10. ↑ Punaarmee saabus Tallinna Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.
  11. ↑ Tööliste koosolek (20.06.1940) Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  12. ↑ Tervitus punaarmeele (20.06.1940) Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  13. ↑ Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul (21.06.1940) Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Kadrioru lossi ees (21.06.1940) Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  15. ↑ Семиряга Михаил Иванович. Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132.
  16. ↑ 16,0 16,1 Vabastati 27 poliitilist vangi. Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  17. ↑ Punane lipp Pikal Hermanil Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  18. ↑ The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina
  19. ↑ Debora Vaarandi. "Ununevate mälestuste linnad" (1964)
  20. ↑ Meeleavaldused Pärnus Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  21. ↑ Meeleavaldused 21. juuni 1940 Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.
  22. ↑ Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191.
  23. ↑ Pilk tänavaellu laupäeval Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.
  24. ↑ Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. Lääne Elu, 8. juuli 1940, nr 78, lk 1.

Vaata ka

Välislingid

Esinevaid seisukohti juunipöördest
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juunipööre&oldid=3727756"