Polütetrafluoroetüleen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. september 2013, kell 13:27

Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen^[1]) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer. Enim tuntakse seda esmatootja, USA keemiafirma DuPonti kaubamärgina registreeritud tavakeelse nimetuse teflon all.

Ühend koosneb täielikult süsiniku ja fluori aatomitest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer.

Polütetrafluoroetüleeni on avastatud 1938. aastal juhuslikult Roy Plunkett, kes töötas USAs New Jersey osariigis tegutsenud ettevõttes Kinetic Chemicals. Otsides uusi klorofluorosüsinikke külmutusseadmete tarbeks, leidis Plunkett, et tõhu all moodustus tetrafluoroetüleenist (C₂F₄) raua kui katalüsaatori juuresolekul valge libe pulber. See oligi polümeriseeritud tetrafluoroetüleen, mille ettevõte patenteeris 1941. aastal ja registreeris 1945. aastal tefloni nime all. Kuna Kinetic Chemicals oli DuPonti ja General Motorsi ühisettevõte, kuulub kaubamärk tänapäeval DuPontile.

Ühe esimese juhuna kasutati uut ainet äärmiselt reaktiivset uraanheksafluoriidi (UF₈) hoidvate ventiilide ja torude katmisel Manhattani projektis. 1954. aastal valmistas prantsuse insener Marc Grégoire esimese teflonkattega panni, milles sai alguse nüüdseks ülemaailmselt tuntud toidunõude kaubamärk Tefal.

Omadused

Polütetrafluoroetüleen on termoplastne ja hüdrofoobne tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur - 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur roome ning töötemperatuur -200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala tõmbetugevusega (25-36 MPa).

PTFE-l on head dielektrilised omadused.

Kasutamine: tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon (kõrgsagedus), isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, antiadhesioonpinnakatted ja toidunõude pinnakatted.

Viited

↑ "Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94-101

[Karelson-1] "Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94-101

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{keeletoimeta}}
 [[Pilt:Teflon structure.PNG|pisi|]]
+'''Polütetrafluoroetüleen''' ('''PTFE''', ka '''polütetrafluoroeteen'''<ref name="Karelson">"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94-101</ref>) on sünteetiline [[tetrafluoroetüleen]]i [[polümeer]]. Enim tuntakse seda esmatootja, [[USA]] keemiafirma [[DuPont]]i kaubamärgina registreeritud tavakeelse nimetuse '''teflon''' all.
+Ühend koosneb täielikult [[süsinik]]u ja [[fluor]]i [[aatom]]itest. Struktuurilt on see lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%) polümeer.
-'''Polütetrafluoroetüleen''' ('''PTFE''', ka '''polütetrafluoroeteen'''<ref name="Karelson">"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94-101</ref>) on sünteetiline [[tetrafluoroetüleen]]i [[polümeer]]. Polütetrafluoroetüleen on kõige tuntum [[DuPont]]i kaubamärgi '''Teflon''' all.
+Polütetrafluoroetüleeni on avastatud [[1938]]. aastal juhuslikult [[Roy Plunkett]], kes töötas USAs [[New Jersey]] osariigis tegutsenud ettevõttes [[Kinetic Chemicals]]. Otsides uusi [[klorofluorosüsinik]]ke külmutusseadmete tarbeks, leidis Plunkett, et tõhu all moodustus [[tetrafluoroetüleen]]ist (C<sub>2</sub>F<sub>4</sub>) [[raud|raua]] kui [[katalüsaator]]i juuresolekul valge libe pulber. See oligi [[Polümerisatsioon|polümeriseeritud]] tetrafluoroetüleen, mille ettevõte  patenteeris 1941. aastal ja registreeris 1945. aastal tefloni nime all. Kuna Kinetic Chemicals oli DuPonti ja [[General Motors]]i ühisettevõte, kuulub kaubamärk tänapäeval DuPontile.
-Ühend täielikult koosneb [[süsinik]]u ja [[fluor]]i [[aatom]]itest. Struktuur: Lineaarse ahelaga, tugevalt kristalliline (kuni 90%)polümeer.
+Ühe esimese juhuna kasutati uut ainet äärmiselt reaktiivset [[uraanheksafluoriid]]i (UF<sub>8</sub>) hoidvate ventiilide ja torude katmisel [[Manhattani projekt]]is. 1954. aastal valmistas prantsuse insener Marc Grégoire esimese teflonkattega panni, milles sai alguse nüüdseks ülemaailmselt tuntud toidunõude kaubamärk [[Tefal]].
-Polütetrafluoroetüleen on juhuslikult avastatud [[1938]]. aastal [[Roy Plunket]]tiga, kes avastas, et balloonis [[tetrafluoroetüleen]]i (C<sub>2</sub>F<sub>4</sub>) asemel on mingi valge pulber. See olegi [[Polümerisatsioon|polümeriseeritud]] tetrafluoroetüleen, mille ettevõte Kinetic Chemicals patenteeris 1941. aastal ja registreeris 1945. aastal tefloni nime all.
 ==Omadused==
-Polütetrafluoroetüleen on termoplastne polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine,  PTFE on [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobne]], tihe polümeer, sulamistemperatuur kõrge 327 kraadi, suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus, töötemperatuur -200...260 kraadi, ei põle, suur roome, erakordselt sitke, tõmbetugevus madal (25-36 MPa), suur kulumiskindlus.
+Polütetrafluoroetüleen on [[termoplastsus|termoplastne]] ja [[hüdrofoobsus|hüdrofoobne]] tihe polümeer, mis on toatemperatuuril valge tahke aine. Sel on kõrge sulamistemperatuur - 327 °C -, suurepärane kuumuse- ja ilmastikukindlus, suur [[roome]] ning [[töötemperatuur]] -200...260 kraadi. Ühend ei põle, on erakordselt sitke, kulumiskindel ning madala [[tõmbetugevus]]ega (25-36 MPa).
 PTFE-l on head [[Dielektrik|dielektrilised]] omadused.
-Kasutamine:  tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon(kõrgsagedus), isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, antiadhesioonpinnakatted, toidunõude pinnakatted.
+Kasutamine: [[tihend]]id, [[hermeetik]]ud, traadi- ja kaabli[[isolatsioon]] (kõrgsagedus), [[isemääriv laager|isemäärivad laagrid]], keemiaaparatuuri vooderdus, [[antiadhesioonpinnakatted]] ja toidunõude pinnakatted.
 ==Viited==