Vana-Egiptuse ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]]
[[File:Median Empire.jpg|pisi|500px|Aasia [[impeerium]]id ca 600 a [[eKr]]: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], [[Pärsia impeerium]]id]]
== Kronoloogia ==
== Kronoloogia ==
5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad, mis asusid Niiluse jõe ääres. 3000 aastat eKr liitsid [[Ülem-Egiptus]]e valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegi seda kuningas [[Menes]], kes oli rajanud ka uue pealinna [[Memphis]]e.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. I osa, Vanaaeg : [ajalooõpik gümnaasiumile]. Tallinn, 2006. Lk. 32.</ref>

4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki – Niiluse jõe [[delta]]sse tekkis [[Alam-Egiptus]]e, jõe ülemjooksule aga [[Ülem-Egiptus]]e riik, mis ulatus esimese [[kärestik]]uni. 3000 aastat eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas [[Menes]] ehk [[Narmer]] 1. [[dünastia]].


Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – [[395]] pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:
Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – [[395]] pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:

Redaktsioon: 10. september 2013, kell 22:06

Giza püramiidid ja Chephreni sfinks

Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni.

Aasia impeeriumid ca 600 a eKr: Lüüdia, Vana-Egiptus, Mesopotaamia-Babüloonia, Meedia, Pärsia impeeriumid

Kronoloogia

5000 aastat eKr pärinevad varaseimad põlluharijate asulad, mis asusid Niiluse jõe ääres. 3000 aastat eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegi seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna Memphise.[1]

Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr – 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks:

Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi.

Eeldünastiline periood

Neoliitikum ja eneoliitikum Egiptuses möödusid üleloomuliku "väe" ajastuna, kui vaadata ajalugu usundiloolisest seisukohast. Surmajärgset elu nähti siinpoolse elu jätkuna. Allikatena võib vaadelda kalmeid ja asulakohti.

Varadünastiline ajastu

Varadünastilise ajastu perioodil valitsesid Egiptust 1.2. dünastia valitsejad. Kirja leiutamisega algas ajaloosündmuste ülestähendamise traditsioon. Ilmus jumala mõiste, mis omandas kõige erinevamaid kujusid ja nimesid. Püsistusid riitused ja müüditsüklid. Jumala ja inimese vaheline seos on loetav isikunimedest, sest jumalad olid kontseptseerunud isikulistena. Allikatena võib vaadelda steele, annaalide tahvlikesi, pitsereid napi teate või pealkirjaga.

Vana riik

Egiptust valitsesid III – VI dünastia valitsejad: kuningad Džoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, Userkaf, Sahura, Unas, Teti, Pepi II ja teised.

Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis.

Heliopolises ja Memphises süstematiseerus teoloogia (vastavalt III–IV dünastia ja VI dünastia ajal). Levis õpetus vaarao kahesugusest loomusest; ühelt poolt kui isik ja inimene; teiselt poolt kui jumala delegeeritud ametikandja. IV dünastia ajal ilmus tiitel "Ra poeg". Ra kultus sai riigiusuks. Valdavaks sai idee üleüldisest surnutekohtust. Hiljemalt V dünastia ajal algas personaalne eshatoloogia. Hiljemalt III–IV dünastia ajal hakkasid ülikute hauakambrites ilmuma enesekohased biograafiad. Sel perioodil said alguse ka esimesed kirjapanekud korra ja tõe printsiibi Maati kohta.

Esimene vaheperiood

Seda perioodi on nimetatud ka Herakleopolise ajastuks; kestis IX – X dünastia ajal umbes 2250 – 2040 eKr. Egiptust valitsesid Ahtoes I, II ja III, Merikara; Intef I, II ja III; Mentuhotep I, II ja III.

Religioonis saavad suurema tähenduse teaduslikud ja eetilised arutlused. Sel perioodil tekib mõte, et iga egiptlane saab peale surma Osiriseks. Levib õpetus Bah'st kui iga inimese tähtsaimast olemusest. Hermopolise kosmoteogoonia saavutab ülemaalise tähenduse. Ilmneb demiurgi kriitika maailmas valitseva kaose pärast. Levib surnutekohtu idee. Jumalaid nähakse inimeste karjastena.

Allikatena võib vaadelda vanemaid sargatekste.

Keskmine riik

 Pikemalt artiklis Keskmine riik

Keskmise riigi ajaks loetakse 11.–13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi. Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid.

Umbes 1650 aastal eKr tungisid Aasiast Niiluse deltasse hüksoslased. See sündmus tähistas Keskmise riigi lõppu.

Teine vaheperiood

1730.–1562. aastal eKr, mil valitses XV–XVI dünastia. Egiptusse ilmusid arvukad semiidi jumalad.

Uus riik

Tutanhamoni kuldmask

Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.–20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr.

Kolmas vaheperiood

  • 1085 eKr – 945 eKr valitses Tanise ehk XXI dünastia.
  • 945 eKr – 404 eKr valitses Bubastise ehk XXII dünastia.
  • ca 817 eKr – 730 eKr valitses Leontopolise ehk XXIII dünastia.
  • ca 720 eKr – 715 eKr valitses Saisi ehk XXIV dünastia.
  • 715 eKr – 668 eKr valitses Etioopia ehk XXV dünastia.

Hilis-Egiptuse ajastu

26.–31. dünastia.

Ptolemaiosed

Kreeka-makedoonia päritolu valitsejate võimu all. 332–30 eKr.

Keeka-Rooma ajastu

30 eKr – 395 pKr.

Bütsantsi ajastu

395 pKr – 630. aastad pKr.

Viited

  1. Inimene, ühiskond, kultuur. I osa, Vanaaeg : [ajalooõpik gümnaasiumile]. Tallinn, 2006. Lk. 32.