B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]]
[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]]
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B<sub>3</sub>-vitamiinilaadset toimet. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Inimorganismi mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.
'''Vitamiin B<sub>3</sub>''' ehk '''niatsiin''' (vananenud nimetusega ''antipellagra vitamiin'' (''vitamiin PP'')) on üldnimetus (geneeriline nimetus) vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>Mõlemad on [[püridiin]]i (ingl k ''pyridine'') [[derivaat|derivaadid]].<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref>

==Nomenklatuur ja süstemaatika==
=== Vananenud terminid ===
*''Antipellagra vitamiin'', ''PP vitamiin'', ''antipellagra faktor''.

=== Farmakoterapeutiline rühm ===

*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-koodid]]: [[A11HA01]]- nikotiinamiid jt;
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]]- [[QA11HA01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA01 Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)]</ref>


Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).


==Saamine==
==Saamine==
Toidus on nad koensüümidena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.
Toidus on mõlemad [[püridiin]]i [[derivaat|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.


Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
15. rida: 24. rida:
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.


Seda sünteesitakse ka organismis [[trüptofaan]]ist. See süntees vajab aga ka [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i ja [[püridoksiin]]i ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus [[valkude]] ja [[peptiidide]] sünteesiks on rahuldatud.
Seda sünteesitakse ka organismis [[trüptofaan]]ist. See süntees vajab aga ka [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i ja [[püridoksiin]]i ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus [[valkude]] ja [[peptiidid]]e sünteesiks on rahuldatud.


==Biofunktsioonid==
==Biofunktsioonid==
57. rida: 66. rida:
Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.
Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.


==Kasutamine==
==Vananenud nimetused==
===Meditsiinis===
*''antipellagra faktor''
*[[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref>Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies''], History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*''vitamiin PP''
*''antipellagra vitamiin''
* ingl k ''anti-blacktongue factor''



==Avastamine==
==Avastamine==
Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref>
Avastati seoses [[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref>
* [[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
*[[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849,Juli–Dezember [[1870]].</ref>
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini(ingl k ''nicotine''). Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
* Funk arvas enda poolt riiskliidest keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
* [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt [[riisklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[molekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks .
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
81. rida: 87. rida:


== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
*[[Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (saksa keeles)</small>
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''Dairy Chemistry and Biochemistry'', Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0.[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)]
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Gerald Litwack]], ''Human Biochemistry and Disease'', Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)]
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)]
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)]


90. rida: 95. rida:
== Lisalugemist ==
== Lisalugemist ==
*[[C. A. Elvehjem]], [[Robert J. Madden]], [[F. M. Strong]], [[D. W. Woolley]],
*[[C. A. Elvehjem]], [[Robert J. Madden]], [[F. M. Strong]], [[D. W. Woolley]],
''THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR'', J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149. http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)]
''[http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR''], J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149, (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>


== Välisallikad ==
== Välisallikad ==
*[http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrient&dbid=83 Sissekanne saidil
*[http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrient&dbid=83 B<sub>3</sub>-vitamiin] Sissekanne saidil (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
http://www.whfoods.com/(vaadatud 03.06.2013) B<sub>3</sub>-vitamiin]



Redaktsioon: 9. september 2013, kell 18:35


Niatsiini struktuurvalem

B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.[1]B3-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid ja eksogeensed mikrotoitained kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B3-vitamiinilaadset toimet. B3-vitamiin loetakse B-rühma vitamiinide rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku organismide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B3-vitamiinid on ka tunnustatud söödalisandid ning ravimpreparaadid. B3-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Inimorganismi mikrofloora sünteesib teatud koguses B3-vitamiini kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.

Nomenklatuur ja süstemaatika

Vananenud terminid

  • Antipellagra vitamiin, PP vitamiin, antipellagra faktor.

Farmakoterapeutiline rühm

Nikotiinamiid on koensüümide NAD ja NADP reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).

Saamine

Toidus on mõlemad püridiini derivaadid[3] koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.

Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.

Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.

Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.

Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.

Biofunktsioonid

Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:

Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.

Defitsiit

Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.

Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.

Defitsiidi esmatunnused:

Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).


Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.

Manustamine

RDA:

  • meestel 16–20 mg
  • naistel 14–17 mg

Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.

Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150mg ja 400mg.

Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.

Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.

Kasutamine

Meditsiinis

  • 1955. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab kolesterooli.[4]

Avastamine

Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.[5]

  • 1867. aastal valmistas saksa keemik C.Huber nikotiini töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C6H5NO2(nikotiinhape).[6]

[7]

Vaata ka

Viited

  1. Litwack 2008:808
  2. Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)
  3. Fox,McSweeney 1998:279
  4. Frances Rachel Frankenburg Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies, History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
  5. Litwack 2008:814
  6. David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
  7. C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember 1870.
  8. [1]
  9. Funk, lk 6,35, 1914

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid


Lisalugemist

THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR, J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149, (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)

Välisallikad

  • B3-vitamiin Sissekanne saidil (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)