Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{oodake}} |
|||
{{See artikkel|räägib orgaaniliste biomolekulide ja mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit [[Vitamiin (ansambel)]]; tänava kohta vaata artiklit [[Vitamiini tänav]]}} |
{{See artikkel|räägib orgaaniliste biomolekulide ja mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit [[Vitamiin (ansambel)]]; tänava kohta vaata artiklit [[Vitamiini tänav]]}} |
||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad. |
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad. |
||
Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] |
Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] |
||
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> |
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> |
||
631. rida: | 631. rida: | ||
{{vaata|Tsitraaditsükkel}} |
{{vaata|Tsitraaditsükkel}} |
||
==Vitameer== |
|||
{{Vaata|Vitameer}} |
|||
Vitameeriks loetakse iga üksikut [[vitamiinid|vitamiin]]i vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja [[metaboliit]]i, millel on sarnane [[molekulaarstruktuur]] ja mis evib [[vitamiinivaegus]]ega [[organism]]ides vitamiinidele omistatud [[bioaktiivsus]]t (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.<ref>{{cite journal |url=http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |title=The Water-Soluble Vitamins |doi=10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |year=1944 }} Early 1944 ref discussing reasons for introduction of the word vitamer. Veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Kui vitamiini rühma loetakse mitmeid vitameere siis nimetatakse vastavat vitamiini rühma geneeriliseks, nii näiteks on A-vitamiin geneeriline nimetus A-vitamiini vitameeride: [[retinool]]i, [[retinaal]]i, ''retinoic acid'', [[3,4-didehüdroretinool]]i ja derivaatide aga ka mitmete [[karotenoid]]ide kohta.<ref>[http://www.answers.com/topic/vitamer?cat=health#top] vt Oxford'i sissekandeid (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> |
|||
Vitameeride vitamiinilaadne toime organismides on erinev, nii näiteks ei omasta [[kass]]ide ja [[tuhkur|tuhkrute]] [[organism]] A-vitamiini karotenoididest vitameere ja loetakse, et need ühendid ei evi nimetatud [[loomad]]e kaudu A-vitamiini bioaktiivset toimet. |
|||
==Vitamiinide geneerilised nimetused ja vitameeride loetelu== |
|||
{| class="wikitable sortable" style="margin: 1em auto 1em auto" |
|||
! width=15% | Vitamiini (rühma) geneeriline<br> nimetus |
|||
! width= "700"| Vitameeri keemiline nimetus(ed) või ühendite keemiline nimetus<small> (osaline)</small> |
|||
|- |
|||
! [[A-vitamiin]] |
|||
| [[Retinool]], [[retinaal]], ja neli [[karotenoid]]i: [[karoteen]]id [[alfa-karoteen]], [[beeta-karoteen]], [[gamma-karoteen]]; ja [[ksantofüll]] beeta-[[krüptoksantiin]] |
|||
|- |
|||
! [[Tiamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Tiamiin]], [[tiamiin pürofosfaat]] |
|||
|- |
|||
! [[Riboflaviin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Riboflaviin]], [[flaviinmononukleotiid]] (FMN), [[flaviinadeniinnukleotiid]] (FAD) |
|||
|- |
|||
! [[Niatsiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Niatsiin]], [[niatsiinamiid]] |
|||
|- |
|||
! [[Pantoteenhape|B<sub>5</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Pantoteenhape]], ''[[panthenol]]'', ''[[pantethine]]'' |
|||
|- |
|||
! [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vtamiin]] |
|||
| [[Püridoksiin]], [[püridoksamiin]], [[püridoksaal]], [[püridoksaal 5-fosfaat]] |
|||
|- |
|||
! [[Biotiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Biotiin]] |
|||
|- |
|||
! [[Foolhape|B<sub>9</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Foolhape]], ''[[folinic acid]]'', ''[[5-Methyltetrahydrofolate]]'' |
|||
|- |
|||
! [[Vitamiin B12|B<sub>12</sub>-vitamiin]] |
|||
| [[Tsüanokobalamiin]], [[hüdroksükobalamiin]], [[metüülkobalamiin]], [[adenosylcobalamin]] |
|||
|- |
|||
! [[C-vitamiin]] |
|||
| [[Askorbiinhape]], [[dehydroascorbic acid]], [[kaltsiumaskorbaat]], [[naatriumaskorbaat]], teised askorbiinhappe soolad |
|||
|- |
|||
! style="whitespace:nowrap;"|[[D-vitamiin]] |
|||
|[[Ergokaltsiferool]] (D<sub>2</sub>), [[kolekaltsiferool]] (D<sub>3</sub>) |
|||
|- |
|||
! [[E-vitamiin]] |
|||
| [[Tokoferool]]id (d-alfa, d-beeta, d-gamma, ja d-delta-tokoferool), [[tokotrienool]]id |
|||
|- |
|||
! [[K-vitamiin]] |
|||
| [[füllokinoon]]id (K<sub>1</sub>), [[menakinoon]]id (K<sub>2</sub>), [[menadiool]]id (K<sub>3</sub>) |
|||
|} |
|||
====Vitamiinide transport ja imendumine==== |
====Vitamiinide transport ja imendumine==== |
Redaktsioon: 9. september 2013, kell 09:08
Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli! |
See artikkel räägib orgaaniliste biomolekulide ja mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit Vitamiin (ansambel); tänava kohta vaata artiklit Vitamiini tänav |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete asendamatute biomolekulide rühmad ja mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.
Termini vitamiin võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid, prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad.
Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi.[1][2][3][4][5][6]
Farmakoterapeutilised rühmad: ATC kood A11 Vitamiinid ja ATCvet kood QA11 Vitamiinid .
Termini kujunemine
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit skorbuuti ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -Ebersi papüüruses.[7][8]
Kazimierz Funki definitsioon (1912)
Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks[9], kasvuks[10], arenguks, paljunemiseks, metabolismiks[11], tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike[12] mikrotoitainete rühm [13], mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.[14][15]
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev vitamiinivaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu rahhiit , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt.[16] [17] või koguni surma.[18] Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained[19]bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.[20]
Eddy ja Hawley definitsioon (1941)
- 1941. aastal avaldatud publikatsioonis We need vitamins, püüavad autorid Walter H. Eddy ja Gessner G. Hawley anda vitamiinide definitsiooni: Vitamiinid, on orgaanilised, või süsinikku sisaldavad keemilised ühendid, toidus sisalduvad hormoonid, mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid ensüüme ja koensüüme kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalid, kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.[21]
Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota. [22] Kuid toiduga saadavaid vitamiine nimetatakse (toiduks), näit C-vitamiin apelsinimahlas ning kui määratakse C-vitamiini sisse võtmiseks siis loetakse seda ravimiks.[23]
D.A.Benderi definitsioon (2003)
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on kehale asendamatud toitained ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: koensüümidena, hormoonidena, antioksüdantidena, rakkude signaalainetena ja rakkude ning kudede kasvu ja diferentseerumist reguleerivate ainetena.[24]
M.Zilmeri et al definitsioon (2010)
„ | Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised asendamatud mikrotoitained (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on liitensüümide koensüümidena (ehitusfunktsionaalsete koostisosadena) hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Koensüümse jt biofunktsioonide läbi ongi nad hädavajalikud inimkeha elutegevuses. | “ |
Termin biokeemia kaudu
Enamik vitamiine ja nende vitameere ning isomeere on ka:antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid [25],hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid[26], kofaktorid[27], (koensüümide[4][28] ja/või prosteetiliste rühmade olulised osad), kromoproteiinid[4], metaboliidid, prooksüdandid,ravimpreparaadid[4], toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.
Vitamiini vajadus organismide füsioloogias
Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud elusorganismidele [29] võib tuleneda ensüümide, mis koensüümide biosünteesil osalevad, mutatsioonidest.[30][31] Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:
- taimedele -looduses kasvavad taimed on kemoautotroofid ja vajavad valdava enamiku bioloogiliste protsesside normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka edafoni kaudu (veetaimed veekeskkonnast).[32]
- viirustele
- vetikatele- pikka aega peeti neid autotroofideks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on B1-vitamiini,B7-vitamiini ja B12-vitamiinide jt korral auksotroofid, kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud ensüümid, geenid ja ka bioloogilised sünteesi rajad.[33][34][35]
- bakteritele- grampositiivsed bakterid suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid gramnegatiivsed bakterid ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va E.coli[36]);[37][38][39]meditsiiniliselt olulised bakterid on valdavas enamikus heterotroofid[40]
- seentele- enamik neist on looduses kemoheterotroofid ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae rakud ei suuda looduslikult L-askorbaati sünteesida.[41]
- selgrootutele :
- osadele lestalistele (klassifitseeritud üle 45000 liigi) Dermatophagoides pteronyssinus, Acarus siro jpt)[42]
- putukatele- enamik taimetoidulisi (ingl phytophagous) putukaid vajavad toiduga C-vitamiini,B1-vitamiini, B2-vitamiini,B4-vitamiini,B5-vitamiini,B6-vitamiini, B7-vitamiini. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti rasvlahustuvaid vitamiine (ka sipelgad)[43][44][45][46]
- selgroogsete normaalsel elutegevusel.[47]Valdav enamik imetajaid vajavad erinevaid vitamiini rühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.[48][49][50]
- inimestele[4]: tänapäeval loetakse, et valdavas enamikus, inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: A-vitamiini, B1-vitamiini, B2-vitamiini, B5-vitamiini, B6-vitamiini, B7-vitamiini, B9-vitamiini, B12-vitamiini, C-vitamiini, E-vitamiini ja K-vitamiini, kuid sünteesivad osaliselt B3-vitamiini ja D-vitamiini.
Mõningaid vitamiine sünteesitakse eelvitamiinidest ja fotosünteesi kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad metabolismiks geneetilised faktorid (aminohapped, ensüümid, geenid, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu
- 1881 professor Gustav von Bunge õpilane Nikolai Lunin avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas laborihiirte sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud piima. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.[51]
- 1895 – 1896 aastail õnnestus Adolphe Guillaume Vordermanil tõestada, et haigus beriberi on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)valge riisi söömisega, seda kinnitas William Leonard Braddon.[52]
- 1896 Gerrit Grijnsi katsed kodulindudega. Kodulinnud haigestusid polüneuriiti e mitmenärvipõletikku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule riisikliisid ja/või ube (katjang-idjoe Phaseolus radiatus), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 1200C ja milleta häirub katseloomade perifeerse närvisüsteemi metabolism (ainevahetus) ja lind haigestub.[53]
- 1897 Christiaan Eijkman avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis kanadele, partidele, hanedele ja tuvidele järjekindlalt valget riisi, tulemused.[54] Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust neutraliseerivat faktorit, mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.[55][56][57]
- 1906 – 1912 aastail uuris Sir Frederick Gowland Hopkins toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit piimas) lisa toidufaktorid ( accessory factors ka accessory food substances), millede puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.[58]
- 1907 Henry Eraser ja Ambroise Thomas Stanton ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange alkoholiga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad valgud leidsid nad, et lisades saadud ainet toidule, on ainel raviv toime beriberile.[59][60][61]
- 1908 Elmer Verner McCollum kaasati Wisconsini ülikoolis Edwin Bret Harti poolt juhitavasse eksperimenti single-grain experiment, mille käigus eksperimenteeriti süsivesikute, rasvade ja valkude keemiliselt tasakaalustatud dieeti produktiivloomade (lehmad, vasikad) reproduktsiooni ning postnataalset arenguga seonduvalt.[62]Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia rottidega.[63] Katseid analüüsides leidis ta, et kasvufaktoriteks olid toiduainetes võis ja munakollases sisalduvad rasvained, kuid mitte loomarasvas ega oliivõlis sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal tundmatud toitumisfaktorid- rasvlahustuv A-ks (fat-soluble A).[64]
- 1909 – 1910 Thomas Burr Osborne ja Lafayette Benedict Mendel katsetasid laborirottidel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem (1913) nimetati need faktorid, McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktor Aks ja vesilahustuvaks faktor Bks.[65]
- 1909 Wilhelm Stepp viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja lipoididega seotud faktoreid, mis on tähtsad toitumisel.
- 1910 Umetarō Suzuki eraldas koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (rice bran) kontsentreeritud aktiivse ekstrakti mille ta nimetas algselt aberi(c) acidiks.[66]Aru saades, et aine pole hape nimetas ta aine Oryza sativa L. kaudu oryzaniniks ja ühtlasi ka uueks mikrotoitaineks.[67][68]Ta kasutas nimetatud ekstrakti (polüneuriidi ja beriberi raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
- Aastail 1910 – 1912 uuris Kazimierz Funk Listeri Instituudis mitmeid toiduainetes sisalduvaid faktoreid, millede puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes Christiaan Eijkmani, Frederick Gowland Hopkinsi, Umetarō Suzuki ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist)(katseid alustas ta 380 kg riisikliidega[69]) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka pagaripärmist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast[70]) ravitoime mitmetele haigustele.[71]Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese sidrunimahlas leiduvate antiskorbuutsete ainete kohta. Tal õnnestus 400 l sidrunimahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas puriinide (ingl k purinen) hulka kuuluvateks:[72]
- 1912 Umetarō Suzuki, Shimamura ja Odake eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid rohoryzanin I-ks.[73]
- 1913 Elmer Verner McCollum ekstraheeris võist ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt Funki poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik kasvuks, lisaks veel ka haigusliku seisundi dry eye ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks ( unidentified dietary factor fat-soluble A).[74]
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (Ergänzungstoffe), Umetaro Suzuki (oryzanin), W.B.Bottomley (auximones), Abderhalden (nutramines), Frederick Gowland Hopkins (accessory food substances), Ragnar Berg (complettines), Eijkman, Elmer Verner McCollum (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud Kazimierz Funki poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (vita-amine) mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed Jack Cecil Drummondi ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga vitamiin ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.[75]
Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine
Aasta | Tavatermin | Avastaja | Nobeli auhind ja/või avastus |
---|---|---|---|
1881 | Termin unknown substances essential to life | Nikolai Lunin | Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: hiired) |
1882 | Beriberi ravi (Jaapanis) | parun Takaki Kanehiro | Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: koerad, mereväelased)[76] |
1901 | bios I ja bios II B ehk bios (hilisem biotiin) avastamine | Eugene Wildiers | Pärmi kasvufaktorid (biotest: pärmikultuur)[77] |
1902 | antineuriitse happe ehk X happe avastamine | Hulshoff-Pol | ubadest (katjang-idjoe (Phaseolus radiatus) eraldas ta antineuriitse aine[78] |
1906 | Termin accessory growth factors | Sir Frederick Gowland Hopkins | Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, kanad) |
1910 | Riisiterade koorest valmistatud aktiivne kontsentreeritud faktor oryzanin | Umetarō Suzuki | oryzanin(hilisem vitamiin B1) polüneuriidi,beriberi ravi, (biotest: kanad) |
1912 | Termin accessory factors | Sir Frederick Gowland Hopkins | Lisafaktorid |
1912 | Termin vitamine | Kazimierz Funk | vita-amine |
1913 | Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ | Thomas Burr Osborne, Lafayette Benedict Mendel, Elmer Verner McCollum, Marguerite Davis | Kahte tüüpi lisafaktorid |
1919 – 1920 | faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine | Sir Jack Cecil Drummond | A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur |
1922 | Antisteriilne toitumisfaktor X ka X-vitamiin | Herbert McLean Evans ja Katharine Scott Bishop | Antisteriilne faktor, hilisem E-vitamiin (biotest: rotid)[79] |
1928 | D-vitamiin (ergosterool) | Adolf Otto Reinhold Windaus | Nobeli keemiaauhind tehtud töö eest steroidide struktuuri (sh ergosterool) ja vitamiinidega seonduvalt |
1928 | heksuroonhape (hilisem askorbiinhape)[80][81] | Albert Imre Szent-Györgyi | Publikatsioon ajakirjas Biochemical Journal 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga) |
1928 | antianeemiline faktor (hilisem Willsi faktor ja foolhape) | Lucy Wills | suurpunaliblese aneemia ravi |
1929 | Vitamiin B1 | Christiaan Eijkman | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (vitamiin B1 ja beriberi) |
1929 | Kasvusoodustavad faktorid toidus | Sir Frederick Gowland Hopkins | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest |
1929 | B2 vitamiini keemiline eraldamine | Richard Kuhn, Paul György, Theodor Wagner-Jauregg | B2 vitamiini keemiline eraldamine[82] |
1930. aastad | kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine | E.L. Robert Stockstad et al | Kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine loomasõnnikus (inglise keeles manure) elunevast mikroorganismist, hilisem B12-vitamiin (biotest: rotid) |
1931 | H-vitamiin | Paul György | Naha faktori kirjeldamine, hiljem biotiin |
1933 | L-vitamiin (sh L1-vitamiin ja L2-vitamiin) | Warō Nakahara et al | Imetamisfaktor (biotest: rotid) |
1933 | B5 vitamiini ehk pantoteenhappe avastamine ja eraldamine | Roger John Williams | pantoteenhappe kui kasvufaktori avastamine ja eraldamine (biotest: Saccharomyces cerevisiae) |
1934 | Pernitsioosne aneemia | George Hoyt Whipple | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest |
1934 | Pernitsioosne aneemia | George Richards Minot | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest |
1934 | Makrotsütaarne aneemia ja pernitsioosne aneemia | William Parry Murphy | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest inimestel |
1934 | Antihemorraagiline faktor | Carl Peter Henrik Dam | Antihemorraagiline faktor, hilisem K-vitamiin (biotest: kanad) |
1935 | J-Vitamiin | Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin | Antipneumooniline faktor tsitruseliste viljadest (tänapäeval koliin ehk vitamiin B4)[83](biotest: merisead) |
1936 | Grass Juice factor | G.O. Kohler, Conrad Arnold Elvehjem, Edwin Bret Hart | Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ning paljunemiseks[84] |
1937 | C-vitamiin | Albert Imre Szent-Györgyi | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine) |
1937 | C-vitamiini ja suhkrute struktuur | Sir Walter Norman Haworth | Nobeli keemiaauhind "töö eest süsivesikute ja C-vitamiini uurimisel" |
1937 | A-vitamiin, beeta-karoteen, B-vitamiin | Paul Karrer | Nobeli keemiaauhind "töö eest karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B2-vitamiiniga" seonduvalt[88] |
1938 | B2-vitamiin ja B6-vitamiin | Richard Kuhn | Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas" |
1938 | B2-vitamiin ja B6-vitamiin | Richard Kuhn | Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas" |
1943 | K-vitamiin | Carl Peter Henrik Dam | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (K-vitamiini avastamine) |
1943 | K-vitamiin | Edward Adelbert Doisy | Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest |
1947 | T-vitamiin ka toruline | W.Goetsch | putukate ja selgroogsete vesilahustuv kasvufaktor[89] |
1957 | B12-vitamiin | Sir Alexander Robertus Todd | Nobeli keemiaauhind "töö eest nukleosiidide, nukleotiidide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel" |
1957 | B12-vitamiin | Dorothy Crowfoot Hodgkin | Nobeli keemiaauhind tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-B12-vitamiin, penitsilliin, insuliin |
1957 | Q 275 hilisem koensüüm Q üks liikmeist (Q-vitamiini nomenklatuur) | Frederick L. Crane | ubikinooni avastamine [90] |
1965 | B12-vitamiin | Robert Burns Woodward | Nobeli keemiaauhind mitmete molekulide orgaanilise sünteesi eest |
1979 | PQQ-vitamiin (pyrroloquinoline quinone)[91][92][93] | Jaapani teadlased | Kasv ja immuunsus |
... | ... | ... | ... |
Vitamiinide nomenklatuur
- Pikemalt artiklis Vitamiinide nomenklatuur
Ladina tähestiku alusel
Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920-1922.[94][95] Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmetele vitamiinidele antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.
Vitamiinide nomenklatuur
Märkus:
- Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 karotenoidi (A-vitamiini eelvitamiini);
- Käesoleval ajal omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad B-rühma vitamiinid, C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad A-vitamiinid ja K-vitamiinid).[128]
Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides
- Pikemalt artiklis Tsitraaditsükkel
Vitamiinide transport ja imendumine
- Pikemalt artiklis Ainete transport
Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ning katsetuste baasil loodud in vitro, in vivo jpt loom-ning inimmudelid on aluseks tõenduspõhise meditsiini kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste, kirjeldamisel.[129] Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmete protsesside abil:
- difusioon kontsentratsioonigradiendi järgi
- osmoos
- valkkandjate ja -kanalite abil (aktiivne ja passiivne transport)
- endotsütoos
- eksotsütoos
Vitamiinide allikad inimese jaoks
Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).
- toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
- seedekulgla mikrofloora tegevus.
Vitamiini vajadus organismide füsioloogias (kirjandus)
- ...
- Subcommittee on Laboratory Animal Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, Institute for Laboratory Animal Research, National Research Council,Nutrient Requirements of Laboratory Animals: Fourth Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals),1995, National Academy Press, ISBN 0-309-58849-9 Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
- Subcommittee on Swine Nutrition, Committee on Animal Nutrition, National Research Council,Nutrient Requirements of Swine: 10th Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series), National Academies Press; 10 edition (1998), ISBN 978-0309059930 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
- Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans, Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
- Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition), National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
- Subcommittee on Beef Cattle Nutrition , Committee on Animal Nutrition , Board on Agriculture , National Research Council, Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series), National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
- EFSA, Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and MineralsTolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals. Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
- ...
Etümoloogia
Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae life + amine, algselt neis sisalduva lämmastiku tõttu.[130]
Vaata ka
Viited
- ↑ Lee Russell McDowell 2000
- ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57)
- ↑ A. McGill 1911
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt; nime "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" on määratud mitu korda erineva sisuga. - ↑ Jan Koolman, KlausHeinrich Röhm, Taschenatlas der Biochemie, 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)
- ↑ The Merck Veterinary Manual, Vitamin Deficiencies in Poultry, Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Jason Allen Mayberry, Scurvy and Vitamin C, Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, (vaadatud 11.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Casimir Funk."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",1914,Wiesbaden:J.F.Bergmann, [1] Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013) (saksa keeles)]
- ↑ [2]
- ↑ [3]
- ↑ [4]
- ↑ [5]
- ↑ [6]
- ↑ [7]
- ↑ Kazimierz Funk. THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA, 1912, Veebiversioon vaadatud (03.06.2013) (inglise keeles) (pdf)
- ↑ Casimir Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
- ↑ Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, 1914.Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
- ↑ [8]
- ↑ [9]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, 1941, [10]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941, [11]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941, [12]
- ↑ David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
- ↑ [13]
- ↑ http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html
- ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
- ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. veebiversioon (vaadatud 21.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, Taschenatlas der Biochemie, 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google'i raamat (vaadatud 19.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
- ↑ S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, Plant Tissue Culture: Theory and Practice, Revised Edition,lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates, Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs,Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545 Algae Need Their Vitamins], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Kenneth Todar, Nutrition and Growth of Bacteria.,Todar's Online Textbook of Bacteriology,Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net (inglise keeles)
- ↑ Da-Wen Sun, Handbook of Food Safety Engineering, Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ E.E.Snell, W.H.Peterson, Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria, J Bacteriol, 1940, March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, (inglise keeles)
- ↑ C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products, 1953, College of Technology, University of Munchester, Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles) (pdf)
- ↑ General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 07.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance, 2007,Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Matthew J. Colloff,Dust Mites, CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, Insect Pathology, lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Reginald Frederick Chapman, The Insects: Structure and Function, 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ M. Prakash, Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5, lk 133, 2008, Discovery Publishing House, Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, Encyclopedia of Insects, lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8, Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
- ↑ F. Gowland Hopkins, 1912
- ↑ Institute of Medicine, DRI, 2000
- ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Nikolai Lunin, Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, 1881, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013) (saksa keeles)
- ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
- ↑ Kazimierz Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914
- ↑ Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem, lk 10,27-28, 1914
- ↑ Elmer Verner McCOLLUM, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- ↑ Elmer Verner McCollum, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
- ↑ Funk, lk 11,19,28 , 1914
- ↑ Elmer Verner McCollum, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- ↑ Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir, Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013) (inglise keeles)
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors
- ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, How Vitamines Were Discovered, Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- ↑ Th. Dietrich, Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie, Dritte Folge, XVI, 1913, Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, 1914, Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)
- ↑ Funk, lk 34, 1914
- ↑ Funk, lk 34,38, 1914
- ↑ Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921
- ↑ Funk, lk 80, 1914
- ↑ Casimir Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, 1914,Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (inglise keeles)
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[14]
- ↑ Jack Cecil Drummond, The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins), Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Kazimierz Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem, Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)]
- ↑ Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923 Veebiversioon vaadatud (26.08.2013) (inglise keeles) (pdf)
- ↑ Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013) (inglise keeles)
- ↑ Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
- ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[15]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [16]
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, [17]
- ↑ G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION, Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[18]
- ↑ http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]
- ↑ Steve Meyerowitz, Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, Google'i raamat (vaadatud 15.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.
- ↑ Kumar Krishna, Frances M. Weesner,Biology of Termites Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013) (inglise keeles)
- ↑ Frederick L. Crane, "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function", Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)
- ↑ Gallop et al 1993
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ Iriarte et al 2000
- ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005
- ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
- ↑ Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013) (inglise keeles)
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ B-vitamins for Dairy Cows Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles) (pdf)
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
- ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, The vitamins: chemistry, physiology, pathology., Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Lee Russell McDowell, Vitamins in Animal and Human Nutrition, 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Sissekanne saidil http://medical-dictionary.thefreedictionary.com
- ↑ Sissekanne saidil http://www.thefreedictionary.com
- ↑ veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)
- ↑ Waro Nakahara ja Furnito Inukai,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
- ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/
- ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ Sissekanne saidil http://www.chemyq.com
- ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
- ↑ Gallop et al 1993
- ↑ Earl Mindell et al 2011
- ↑ Iriarte et al 2000
- ↑ DAILYHEALTHMAGAZINE Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)
- ↑ Herbert McLean Evans, Katharine Scott Bishop, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013) (inglise keeles)
- ↑ David A. Bender, Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013) (inglise keeles)(pdf)
- ↑ Norman 1979
- ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005
Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid
- Nikolai Lunin, Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31-39, 1880, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)
- Kazimierz Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
- Elmer Verner McCollum, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
- Elmer Verner McCollum. The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health, 1918, The MacMillan Company,(vaadatud 14.05.2013 (pdf)
- Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
- , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013) (pdf)
- Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 347, Nr 455 (150/33/57).
- Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)
- Friedrich, W., Vitamins., 1988, ISBN 3-11-010244-7,Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013) (inglise keeles)
- Gallop,PM, Paz,MA, Flückiger,R, Henson, E.,Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?. Connect Tissue Res. 1993, 29(2):153-61.Osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013) (inglise keeles)
- S.S. Bhojwani, M.K. Razdan. Plant Tissue Culture: Theory and Practice: a Revised Edition, 1996, ISBN 0-444-81623-2.Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013)
- Ian K. M. Morton, Judith M. Hall. Consice Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms. Kluwer academic Publishers, 1999, ISBN: 075-1404-993.Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013) (inglise keeles)
- The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)
- Lee Russell McDowell,Vitamins in Animal and Human Nutrition., 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013) (pdf)
- A. Iriarte, H.M. Kagan, M. Martinez-Carrion. Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013) (inglise keeles)
- Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,Biochemistry, W H Freeman, New York, 5th edition, 2002; Section 8.6. Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes., Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013) (inglise keeles)
- David A. Bender, "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013) (inglise keeles) (pdf)
- Carpenter, K.J., The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins., 2004, Nobelprize.org.,Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013) (inglise keeles)
- Valerie Gertrud Senger.Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit, Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, 2004. Veebiversioon (vaadatud 27.05.2013) (saksa keeles)
- Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., Encyclopedia of Human Nutrition.,
Elsevier, Oxford, 2 ed, 2005; chapter: COFACTORS,Organic, ISBN 0-12-150110-8 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013) (inglise keeles)
- Soraya de Chadarevian,Harmke Kamminga.Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s.Ch 3:Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939, pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 05.05.2013)
- M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, N.B.Ghiware.Biochemistry, 2008 ,10 ed.,ISBN 978-81-85790-06-0,Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013) (inglise keeles)
- Meyers, R.A., Encyclopedia of Physical Science and Technology., Elsevier Science, Oxford, 3 ed, 2010; chapter Vitamins and Coenzymes, pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013) (inglise keeles)
- Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused,Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1.
- Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics., Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013) (inglise keeles)
- Earl Mindell, Hester Mundis. Earl Mindell's New Vitamin Bible, Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, 2011, ISBN 0446614092. Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013) (inglise keeles)
- Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2. Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013) (inglise keeles)