Globaliseerumine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
== Kultuuriline globaliseerumine ==
== Kultuuriline globaliseerumine ==


* kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
* Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
* kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu [[amerikaniseerumine]] ja [[läänestumine]]
* kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu [[amerikaniseerumine]] ja [[läänestumine]]
* kasvanud rahvusvaheline reisimine ja [[turism]]
* kasvanud rahvusvaheline reisimine ja [[turism]]
29. rida: 29. rida:
* võistlusspordi alade üleilmne levik
* võistlusspordi alade üleilmne levik
* globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu [[Internet]], side-satelliidid, [[telefon]]id
* globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu [[Internet]], side-satelliidid, [[telefon]]id

Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kultuurilise mõju laienemisega maailmas.<ref>Marling, William. [Kui ameerikalik on globaliseerumine? http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1928:kui-ameerikalik-on-globaliseerumine&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3164] - Sirp, 15.06.2007</ref>


== Poliitiline globaliseerumine ==
== Poliitiline globaliseerumine ==

Redaktsioon: 8. september 2013, kell 12:37

Rahvusvahelised kaubandusketid (pildil Jaapani McDonald's kiirtoidu söökla) on globaliseerumise tunnuseks

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.[1] Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone.[2] Mõistet on seostatud ka Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Globaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4-7. sajandit, kui algas "usundite globaliseerumine" ehk kristluse ja islami levik.[3]

Majanduslik globaliseerumine

  • Rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
  • kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
  • riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
  • rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) asutamine
  • hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses

Majanduslikul tasandil tähistab see ajaloolist protsessi, mis on tekkinud innovatsiooni ja tehnoloogiliste edusammude tulemusena. Selle all mõeldakse riikide majanduste omavahelist lõimumist. Vahel on selle all mõeldud ka inimeste (tööjõud) ja teadmiste (tehnoloogia) liikumist üle riikide piiride.[4]

Globaliseerumise mõõtmine

Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta erinevate indeksite abil. Nendeks on KOF Index of Globalization ja Enabling Trade Index (ETI). 2013. aastal oli Belgia KOF-i üldindeksis esikohal, kuid majandusliku globaliseerumise osas oli esikohal Singapur.[5] 2010. aasta seisuga oli Singapur ETI-s esikohal.[6]

Kultuuriline globaliseerumine

  • Kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
  • kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine
  • kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
  • maailmamuusika levik
  • kasvanud immigratsioon
  • rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik
  • võistlusspordi alade üleilmne levik
  • globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid

Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas.[7]

Poliitiline globaliseerumine

Globaliseerumise ohud

Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele.

Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.

Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia.

Maailma tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.

Välislingid

Vaata ka

Viited

  1. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile. II osa. [Tallinn], c2012. Lk. 42.
  2. Definitions of Globalization: A Comprehensive Overview and a Proposed Definition. Genf, 2006. http://www.sustainablehistory.com/articles/definitions-of-globalization.pdf (04.09.2013)
  3. Ritzer, George. Globalization : a basic text. Chichester, 2010. Lk. 37.
  4. Globalization: Threat or Opportunity? - International Monetary Fund, 2000.
  5. KOF Index of Globalization 2013, http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2013/03/25/rankings_2013.pdf (04.09.2013)
  6. The Enabling Trade Index 2010 rankings and 2009 comparison, http://www.weforum.org/pdf/GETR10/GETR10-Overall-Rankings.pdf (04.09.2013)
  7. Marling, William. [Kui ameerikalik on globaliseerumine? http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1928:kui-ameerikalik-on-globaliseerumine&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3164] - Sirp, 15.06.2007

Mall:Link FA Mall:Link FA