Eesti Vabariigi põhiseadus (1938): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parandatud ja täiendatud
1. rida: 1. rida:
'''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[16. juuni]]ni [[1940]], kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris Eesti, ''[[de jure]]'' aga [[29. juuli]]ni [[1992]], kui jõustus [[28. juuni]]l samal aastal [[Referendum|rahvahääletusel]] vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]].
'''Eesti Vabariigi Põhiseadus''' oli [[Eesti]] esimese iseseisvusaja viimane [[põhiseadus]], mis jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]].


Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] esimene koda [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.
Põhiseaduse alusel oli Eesti rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatuse tõttu toimunud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.


Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.
Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] Esimene Koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, Teine Koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937.


1938. aasta põhiseadus oli [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] olemasolu [[õigus]]likuks aluseks.
[[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s 3. septembril 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr. 1).


1938. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse [[29. juuli]]l [[1992]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uue põhiseaduse]] jõustumisega.
Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.

Põhiseadus oli [[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis|Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ja [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuse eksiilis]] olemasolu alus.

Põhiseadus kaotas kehtivuse [[29. juuli]]l [[1992]] [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] jõustumisega.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]
*[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk]]
*[[Riigihoidja]]
*[[Riigihoidja]]

== Kirjandus ==
* Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. [[Uus Eesti]], 11. jaanuar 1938, nr 10, lk 3.
* Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr 247, lk 6.


== Välislingid ==
== Välislingid ==
21. rida: 21. rida:
* [https://www.riigiteataja.ee/failid/EVPS1937.pdf Elektrooniline Riigi Teataja]
* [https://www.riigiteataja.ee/failid/EVPS1937.pdf Elektrooniline Riigi Teataja]
* [http://www.hot.ee/evp1938/constitution1938.htm The Constitution of the Estonian Republic]
* [http://www.hot.ee/evp1938/constitution1938.htm The Constitution of the Estonian Republic]
* [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2730&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368788372 Uue põhiseaduse allakirjutamine Kadrioru lossis]
* [http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?act=search_detail&a_id=2730&isik=&autor=&esitaja=&string=&pealk=&mark=&mod=3&lang=et&nocache=1368788372 Uue põhiseaduse allakirjutamine Kadrioru lossis] (Filmiarhiivi video)
* [http://filmi.arhiiv.ee/video/efa197_pohiseadus1938.wmv Eesti Kultuurfilm 1/1938 : Uue põhiseaduse maksmahakkamise tähistamine Tallinnas. Kaitseliidu tõrvikurongkäik Kadrioru lossi ees 01.01.1938]
* [http://filmi.arhiiv.ee/video/efa197_pohiseadus1938.wmv Eesti Kultuurfilm 1/1938: Uue põhiseaduse maksmahakkamise tähistamine Tallinnas. Kaitseliidu tõrvikurongkäik Kadrioru lossi ees 01.01.1938] (Filmiarhiivi video)
* [http://www.hot.ee/almanach/grundlag.html Republiken Estlands Grundlag. Översättning Nikolai Blees]
* [http://www.hot.ee/almanach/grundlag.html Republiken Estlands Grundlag. Översättning Nikolai Blees]

== Kirjandus ==
* Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. [[Uus Eesti]], 11. jaanuar 1938, nr. 10, lk. 3.
* Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr. 247, lk. 6.


{{Eesti Vabariigi põhiseadused}}
{{Eesti Vabariigi põhiseadused}}

Redaktsioon: 6. september 2013, kell 18:16

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. See jõustus 1. jaanuaril 1938 ja kehtis de facto 16. juunini 1940, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, de jure aga 29. juulini 1992, kui jõustus 28. juunil samal aastal rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.

Põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu esimene koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, teine koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 ja see avaldati Riigi Teatajas 3. septembril 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.

Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.

1938. aasta põhiseadus oli Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsuse eksiilis olemasolu õiguslikuks aluseks.

1938. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse 29. juulil 1992 uue põhiseaduse jõustumisega.

Vaata ka

Kirjandus

  • Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. Uus Eesti, 11. jaanuar 1938, nr 10, lk 3.
  • Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr 247, lk 6.

Välislingid