Tsivilisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civilis'' – "[[Kodanik|kodanikesse]] puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega [[ühiskond]]i.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 11.</ref> Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010. Lk. 49.</ref> |
'''Tsivilisatsioon''' ([[Ladina keel|ladinakeelsest]] terminist ''civilis'' – "[[Kodanik|kodanikesse]] puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega [[ühiskond]]i.<ref>Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Tallinn, 1998. Lk. 11.</ref> Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.<ref>Vanaaeg : ajalooõpik 6. klassile. I osa. [Tallinn], c2010. Lk. 49.</ref> |
||
==Varajased tsivilisatsioonid== |
|||
==Tsivilisatsiooni tekke eeldused== |
|||
Varajastel tsivilisatsioonidel olid eripärade kõrval mitmed ühised jooned: |
|||
* [[Rahvas|Rahva]] olemasolu |
|||
* tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele |
|||
* |
* varanduslik kihistumine |
||
* [[Riik|Riikluse]] olemasolu |
|||
* kujunes välja riik |
|||
* [[Kiri (keeleteadus)| |
* võeti kasutusele [[Kiri (keeleteadus)|kiri]] |
||
* Ühiskondlik tööjaotus |
|||
* arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.<ref></ref> |
|||
==Tsivilisatsioon ja kultuur== |
==Tsivilisatsioon ja kultuur== |
||
Redaktsioon: 5. september 2013, kell 20:39
Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kultuuritasemega ühiskondi.[1] Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid.[2]
Varajased tsivilisatsioonid
Varajastel tsivilisatsioonidel olid eripärade kõrval mitmed ühised jooned:
- tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
- varanduslik kihistumine
- kujunes välja riik
- võeti kasutusele kiri
- arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Nimeta viitamissiltidel peab olema sisu.
Tsivilisatsioon ja kultuur
Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.
Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.