Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q41493 (translate me)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|[[Vana-Egiptus]]e ajast säilinud [[Khafre püramiid]] ja [[Chephreni sfinks]]|thumb]]
[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|[[Vana-Egiptus]]e ajast säilinud [[Khafre püramiid]] ja [[Chephreni sfinks]]|thumb]]


'''Vanaaeg''' on [[ajalugu|ajalooteaduses]] aeg alates [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõtust kuni [[keskaeg|keskajani]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu.
'''Vanaaeg''' on ajajärk, mis algas [[kiri (lingvistika)|kirja]] tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.<ref>Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.</ref> Sellele järgnes [[keskaeg]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu.


[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal.
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal.
8. rida: 8. rida:
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.


[[Eesti]]s vanaaega ei olnud, kuna enne [[13. sajand]]it Eestis riiklikku korraldust polnud. [[Ajalooline aeg]] algas seetõttu keskajaga.
[[Eesti]]s vanaaega ei olnud, sest enne [[13. sajand]]it puudus Eestis riiklik korraldus. [[Ajalooline aeg]] algas seetõttu keskajaga.


==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Antiikaeg]]
*[[Antiikaeg]]
*[[Vanaaja muusika]]
*[[Vanaaja muusika]]

==Vaata ka==
{{viited}}


{{Ajaloo perioodid}}
{{Ajaloo perioodid}}

Redaktsioon: 5. september 2013, kell 20:09

Vana-Egiptuse ajast säilinud Khafre püramiid ja Chephreni sfinks

Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.[1] Sellele järgnes keskaeg. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.

Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Cellarius 1702. aastal.

Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.

Eestis vanaaega ei olnud, sest enne 13. sajandit puudus Eestis riiklik korraldus. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga.

Vaata ka

Vaata ka

  1. Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.

Mall:Link FA