Globaliseerumine

Rahvusvahelised kaubandusketid (pildil Jaapani McDonald's kiirtoidu söökla) on globaliseerumise tunnuseks

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla.

Ideoloogia aspektis on globaliseerumine seotud misjoniga, erinevate ideoloogiate taotlusega saada kõigi ideoloogiaks.

Tunnused

Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng.

• majanduses
  • rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
  • kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
  • riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni
  • rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine
  • hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses

• kultuuriliselt
  • kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
  • kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine
  • kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
  • kasvanud immigratsioon
  • rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
  • võistlusspordi alade üleilmne levik

• globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid
• üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid
• rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus
• väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud

Globaliseerumise mõõtmine

Riikide globaliseerumise astet on püütud mõõta Enabling Trade Index abil. 2010. aasta seisuga oli Singapur selles esikohal.

Globaliseerumise ohud

Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele.

Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine.

Globaliseerumise ohtusid rõhutab roheline ideoloogia.

Maailma tuntud globaliseerumise kriitikuid on Kalle Lasn.

Vaata ka

• Urbaniseerumine
• Globaalne soojenemine