Märjamaa kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
| 84. rida: | 84. rida: | ||
{{Märjamaa kihelkond}} |
{{Märjamaa kihelkond}} |
||
{{Läänemaa kihelkonnad}} |
{{Läänemaa kihelkonnad}} |
||
{{Lääne kreis}} |
|||
{{Tallinna asehaldurkond}} |
|||
{{Eestimaa kubermang}} |
|||
[[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] |
[[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] |
||
Redaktsioon: 4. september 2013, kell 20:11
| Märjamaa kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Merjama | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Märjamaa | |
 |
Märjamaa kihelkond (sks Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]
1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]
1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]
Märjamaa kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]
- Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
- Haimre (Heimar) rüütlimõis
- (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis
- Kasti e Vana-Kasti (Alt-Kasty) rüütlimõis
- Kauri (Kauri), Sõtke kõrvalmõis
- Konuvere mõis (Konofer)
- Kuuda (Kuda) poolmõis
- Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis
- Lümandu (Limmat) rüütlimõis
- (Moisaküll) Orgita mõisa kõrvalmõis
- (Morras)
- Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis
- Mõraste (Fersenau) rüütlimõis
- Männiku (Mennik, Tannenhof) endine poolmõis, hiljem mõisa staatuse minetanud
- Nurme mõis (Nurms)
- Nõmmpere (Waldeck) poolmõis
- Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
- Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
- Pargi (Parkhof) poolmõis
- Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis
- (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
- Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
- Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
- Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis
- Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
- Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
- Valgu (Walck) rüütlimõis
- Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[5]
Märjamaa kihelkonna vallad
- Haimre vald (1866–1917)
- Kasti vald (1866–1891)
- Konuvere vald (1866–1891)
- Kõrvetaguse vald (1866–1891)
- Lümandu vald (1866–1868)
- Lümandu vald (1868–1891)
- Mõisamaa vald (1866–1891)
- Märjamaa vald (1866–1917)
- Orgita vald (1866–1891)
- Paeküla vald (1866–1891)
- Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
- Sõtke vald (1866–1891)
- Tolli vald (1866–1891)
- Vaimõisa vald (1866–1896)[6]
Märjamaa kihelkonna pärand
Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[7]
Kihelkonna alad tänapäeval
Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Raikküla valda.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
- ↑ "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - ↑ Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Välislingid
- Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend)
Kirik: Märjamaa
Mõisad: Haimre mõis | Kasti mõis | Kauri mõis | Kuuda mõis | Kõrvetaguse mõis | Lümandu mõis | Mõisamaa mõis | Mõraste mõis | Männiku mõis | Nõmmpere mõis | Orgita mõis | Paeküla mõis | Pargi mõis | Päädeva mõis | Sõtke mõis | Uue-Kasti mõis | Uue-Märjamaa mõis | Uuesalu mõis | Vaimõisa mõis | Valgu mõis | Vana-Märjamaa mõis