Kinešma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
Linna nimi tuleb [[merja keel]]est (väljasurnud soomeugri keelest) ja tähendab tumedat sügavast vett. |
Linna nimi tuleb [[merja keel]]est (väljasurnud soomeugri keelest) ja tähendab tumedat sügavast vett. |
||
==Majandus== |
|||
| ⚫ | |||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Kinešma linna rajamise aeg pole teada. Linna mainitakse [[1429]] tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus. |
Kinešma linna rajamise aeg pole teada. Linna mainitakse [[1429]] tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus. |
||
[[16. sajand]]i alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt [[kalapüük|kalapüügiga]]. Kinešmast püütud [[tuur]]asid viidi [[Vene tsaar]]ile. [[1608]] vallutasid küla kaks korda [[Poola]] väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise |
[[16. sajand]]i alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt [[kalapüük|kalapüügiga]]. Kinešmast püütud [[tuur]]asid viidi [[Vene tsaar]]ile. Aastal [[1608]] vallutasid küla kaks korda [[Poola]] väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise paika püstitatud [[kellatorn]]. Aastal 1760 oli Kinešmas [[1744]] ehitatud [[katedraal]], 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. Aastal [[1777]] sai Kinešma [[linnaõigused]]. |
||
Aastast [[1708]] kuulus Kinešma [[Arhangelski kubermang]]u, aastast [[1719]] [[ |
Aastast [[1708]] kuulus Kinešma [[Arhangelski kubermang]]u, aastast [[1719]] [[Jaroslavli provints]]i ja aastast 1777 [[Kostroma provints]]i. |
||
[[19. sajand]]il sai Kinešma tuntuks [[laat]]ade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega [[16. juuni]]l ja [[14. september|14. septembril]]. Neid peeti [[1920. aastad|1920. aastateni]]. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini. |
[[19. sajand]]il sai Kinešma tuntuks [[laat]]ade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega [[16. juuni]]l ja [[14. september|14. septembril]]. Neid peeti [[1920. aastad|1920. aastateni]]. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini. |
||
==Vaatamisväärsused== |
|||
| ⚫ | |||
Linnas on näitekirjaniku [[Aleksandr Ostrovski]], helilooja [[Aleksandr Borodin]]i ja astronoomi [[Fjodor Bredihhin]]i muuseum. |
Linnas on näitekirjaniku [[Aleksandr Ostrovski]], helilooja [[Aleksandr Borodin]]i ja astronoomi [[Fjodor Bredihhin]]i muuseum. |
||
Redaktsioon: 26. september 2006, kell 17:45
| Kinešma | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala |
50,0 km²  | ||
| Elanikke | 94 200 (2005) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 57° 27′ N, 42° 9′ E | ||
  | |||
Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.
Linna nimi tuleb merja keelest (väljasurnud soomeugri keelest) ja tähendab tumedat sügavast vett.
Majandus
18. sajandil muutus Kinešma linatootmise keskuseks, ent lina tootmine lõppes 19. sajandi keskpaigaks täielikult. Tänapäeval on tähtsaimad tööstusharud tekstiili-, puidu- ja keemiatööstus.
Ajalugu
Kinešma linna rajamise aeg pole teada. Linna mainitakse 1429 tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus.
16. sajandi alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt kalapüügiga. Kinešmast püütud tuurasid viidi Vene tsaarile. Aastal 1608 vallutasid küla kaks korda Poola väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise paika püstitatud kellatorn. Aastal 1760 oli Kinešmas 1744 ehitatud katedraal, 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. Aastal 1777 sai Kinešma linnaõigused.
Aastast 1708 kuulus Kinešma Arhangelski kubermangu, aastast 1719 Jaroslavli provintsi ja aastast 1777 Kostroma provintsi.
19. sajandil sai Kinešma tuntuks laatade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega 16. juunil ja 14. septembril. Neid peeti 1920. aastateni. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini.
Vaatamisväärsused
Linnas on näitekirjaniku Aleksandr Ostrovski, helilooja Aleksandr Borodini ja astronoomi Fjodor Bredihhini muuseum.
Välislinke
- Linnast Ivanovo oblasti kodulehel (vene keeles)