Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Ruila mõisa peahoone.jpg|pisi|Ruila mõisa peahoone]] |
[[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|Ruila mõisa peahoone]] |
||
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|Ruila mõisa park]] |
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|Ruila mõisa park]] |
||
'''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Kaasajal jääb mõisakompeks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kernu vald|Kernu valla]] maadele. |
'''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Kaasajal jääb mõisakompeks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kernu vald|Kernu valla]] maadele. |
||
Redaktsioon: 4. september 2013, kell 12:49
Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas. Kaasajal jääb mõisakompeks Harju maakonna Kernu valla maadele.
Ruila mõisa (Ruil) mainti esmakordselt 1417. aastal, kui mõis oli Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622. aastast oli mõis Ulrichite valduses. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitmed mõisad nende hulgas Haiba mõis ja Laitse mõis. Ruila mõis kuulus Ulrichite suguvõsale läbi mitme põlvkonna. Kui mõisa pärinud Friedrich Johann von Ulrichi (1744-1801) neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga läks mõis 1814. aastast Bremenite suguvõsa kätte ja kuni 1939. aasta ümberasumiseni kuulus mõis Bremenitele. Mõisa härrastemaja püstitasid 1859. aastal Bremenid. Hoone esimene korrus on kivist, teine puidust.
Mõisa peahoones asub kaasajal kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka suur park ning teisi kõrvalhooneid.
Vaata ka
Välisviited
Kirik: Hageri
Mõisad: Adila mõis | Angerja mõis | Hageri kirikumõis | Haiba mõis | Kelba mõis | Kirdalu mõis | Kernu mõis | Kohatu mõis | Kohila mõis | Kurtna mõis | Lohu mõis | Lümandu mõis | Mäeküla mõis | Maidla mõis | Ohulepa mõis | Pahkla mõis | Rabivere mõis | Ruila mõis | Salutaguse mõis | Sutlema mõis | Tohisoo mõis | Uuemõisa mõis