Biogeograafia: erinevus redaktsioonide vahel
P parandasin skripti abil kriipsud |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:AgrihanNASA.jpg|thumb|right|Saared on bigeograafia jaoks parimad uurimisobjektid.]] |
[[Pilt:AgrihanNASA.jpg|thumb|right|Saared on bigeograafia jaoks parimad uurimisobjektid.]] |
||
'''Biogeograafia''' on [[teadusharu]], mis käsitleb [[ |
'''Biogeograafia''' on [[teadusharu]], mis käsitleb [[Liik (bioloogia)|liikide]], teiste [[takson]]ite ja [[ökosüsteem]]ide [[levik]]ut ja sellest tulenevaid [[protsess]]e nii ajas kui ka ruumis. Biogeograafia on küllaltki uus [[teadusharu]]. Kuulsaim biogeograaf on [[Alfred Russel Wallace]]. |
||
[[Taimegeograafia|Taime]]- ja [[loomageograafia]] rajajaks peetakse saksa teadlast [[Alexander von Humboldt]]´i <ref>Biogeograafia konspekt</ref>. |
[[Taimegeograafia|Taime]]- ja [[loomageograafia]] rajajaks peetakse saksa teadlast [[Alexander von Humboldt]]´i <ref>Biogeograafia konspekt</ref>. |
||
== Sissejuhatus == |
== Sissejuhatus == |
||
[[Pilt:Darwin's finches by Gould.jpg| |
[[Pilt:Darwin's finches by Gould.jpg|pisi|Darwini vindid arenesid kõik ühest liigist, kuid kohastusid uutele tingimustele erinevalt]] |
||
Liigid [[levi (bioloogia)|levi]]vad paljude tegurite tõttu: |
Liigid [[levi (bioloogia)|levi]]vad paljude tegurite tõttu: |
||
*[[Mandrite triiv]] |
*[[Mandrite triiv]] |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
*meri |
*meri |
||
*mäestikud |
*mäestikud |
||
*orud jne. |
*orud jne. – tingimused, millega liik pole kohastunud, seega ta ei saa neid ületada. |
||
Kõige paremini saab biogeograafiat uurida saartel. Sealsed elupaigad on tihti palju paremini uuritavad, kuna asetsevad tihedamalt, kui maismaa omad. Saared on ideaalsed uurimiskohad ka selleplest, et nad lubavad teadlastel uurida elupaiku, mis on alles hiljuti asustatud. Uurimistulemusi saavad nad aga kasutada juba maismaa elupaiku uurides. Saartelt leiame palju erinevaid bioome. [[Elupaigarikkus]] saartel aitab saada terviklikumat pilti elupaikade koloniseerimisest. |
Kõige paremini saab biogeograafiat uurida saartel. Sealsed elupaigad on tihti palju paremini uuritavad, kuna asetsevad tihedamalt, kui maismaa omad. Saared on ideaalsed uurimiskohad ka selleplest, et nad lubavad teadlastel uurida elupaiku, mis on alles hiljuti asustatud. Uurimistulemusi saavad nad aga kasutada juba maismaa elupaiku uurides. Saartelt leiame palju erinevaid bioome. [[Elupaigarikkus]] saartel aitab saada terviklikumat pilti elupaikade koloniseerimisest. |
||
=== Biogeograafia põhiküsimused: === |
=== Biogeograafia põhiküsimused: === |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
[[Pilt:Wallace biogeography.jpg| |
[[Pilt:Wallace biogeography.jpg|pisi]] |
||
Biogegraafiale, kui teadusele panid aluse [[Alexander von Humboldt]] (1769–1859),[[Hewett Cottrell Watson]] (1804–1881), [[Alphonse de Candolle]] (1806–1893), [[Alfred Russel Wallace]] (1823–1913) ja [[Philip Lutley Sclater]] (1829–1913) |
Biogegraafiale, kui teadusele panid aluse [[Alexander von Humboldt]] (1769–1859),[[Hewett Cottrell Watson]] (1804–1881), [[Alphonse de Candolle]] (1806–1893), [[Alfred Russel Wallace]] (1823–1913) ja [[Philip Lutley Sclater]] (1829–1913). |
||
[[Saarte biogeograafia teooria]] avalikustasid [[Robert MacArthur]] ja [[Edward Wilson|E.O. Wilson]] aastal 1967. |
[[Saarte biogeograafia teooria]] avalikustasid [[Robert MacArthur]] ja [[Edward Wilson|E.O. Wilson]] aastal 1967. |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Looduskaitse biogeograafia]] |
*[[Looduskaitse biogeograafia]] |
||
Redaktsioon: 3. september 2013, kell 17:57
Biogeograafia on teadusharu, mis käsitleb liikide, teiste taksonite ja ökosüsteemide levikut ja sellest tulenevaid protsesse nii ajas kui ka ruumis. Biogeograafia on küllaltki uus teadusharu. Kuulsaim biogeograaf on Alfred Russel Wallace. Taime- ja loomageograafia rajajaks peetakse saksa teadlast Alexander von Humboldt´i [1].
Sissejuhatus
Liigid levivad paljude tegurite tõttu:
- Mandrite triiv
- Toidupuudus
- Elupaikade hävimine
jne.
Liikide levimine toob kaasa uute liikide tekke, sest liigid kohanevad uute tingimustega. Tihti on aga palju tegureid, mis takistavad liikide levimist, nagu näiteks
- jõed
- meri
- mäestikud
- orud jne. – tingimused, millega liik pole kohastunud, seega ta ei saa neid ületada.
Kõige paremini saab biogeograafiat uurida saartel. Sealsed elupaigad on tihti palju paremini uuritavad, kuna asetsevad tihedamalt, kui maismaa omad. Saared on ideaalsed uurimiskohad ka selleplest, et nad lubavad teadlastel uurida elupaiku, mis on alles hiljuti asustatud. Uurimistulemusi saavad nad aga kasutada juba maismaa elupaiku uurides. Saartelt leiame palju erinevaid bioome. Elupaigarikkus saartel aitab saada terviklikumat pilti elupaikade koloniseerimisest.
Biogeograafia põhiküsimused:
- 1. Miks on Maal nii palju elusorganisme?
- 2. Miks on elusorganismid levinud just niimoodi, nagu nad on ?
- 3. Kas elusorganismide levik on olnud alati selline, nagu praegu? [2]
Ajalugu
Biogegraafiale, kui teadusele panid aluse Alexander von Humboldt (1769–1859),Hewett Cottrell Watson (1804–1881), Alphonse de Candolle (1806–1893), Alfred Russel Wallace (1823–1913) ja Philip Lutley Sclater (1829–1913).
Saarte biogeograafia teooria avalikustasid Robert MacArthur ja E.O. Wilson aastal 1967.