Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Veerohkuselt on Narva jõgi [[Neeva jõgi|Neeva]] järel teine [[Soome laht]]e suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.
 
Jõgi moodustab [[Jaama (külaIlluka)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].
 
[[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[saar]].
 
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
Alates 13. sajandist kuni 1910ndate aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19. sajandil Venemaa [[Balti provintsidekubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-401940 asus Eesti ja Venemaa[[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka väikese [[Narva-tagusetagused alavallad]].
 
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
 
Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].
54 381

muudatust

Navigeerimismenüü