Narva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Veerohkuselt on Narva jõgi [[Neeva jõgi|Neeva]] järel teine [[Soome laht]]e suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.
Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Veerohkuselt on Narva jõgi [[Neeva jõgi|Neeva]] järel teine [[Soome laht]]e suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.


Jõgi moodustab [[Jaama(küla)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].
Jõgi moodustab [[Jaama (Illuka)|Jaama küla]] lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn [[Jaamaküla luhad]].


[[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[saar]].
[[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[saar]].
34. rida: 34. rida:


[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
Alates 13. sajandist kuni 1910ndate aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19. sajandil Venemaa Balti provintside) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-40 asus Eesti ja Venemaa piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka väikese Narva-taguse ala.
Alates 13. sajandist kuni 1910ndate aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19. sajandil Venemaa [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].


Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).


Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].
Narva jõe järgi sai nime [[Narva kultuur]].

Redaktsioon: 3. september 2013, kell 12:02

 See artikkel räägib jõest Eesti ja Venemaa piiril, Valgevene jõe kohta vaata Narva jõgi (Nemunas).

Narva jõgi
Lähe Peipsi järv
Suubub Narva lahte
Valgla maad Eesti
Venemaa
Valgla pindala 56 200 km²
Pikkus 75 km
Langus 30 m
Lang 0,39 m/km
Vooluhulk 399 m³/sek
Parempoolsed lisajõed Vtroja jõgi, Tšerjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.

Narva jõe pikiprofiil
Narva jõe hüdrograaf

Jõe pikkuseks on mõõdetud 75 kilomeetrit. Keskmine laius on 300 meetrit ja sügavus 5 meetrit. Veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.

Jõgi moodustab Jaama küla lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamaküla luhad.

Permisküla juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune saar.

Narva jõe jõgikonna pindala on 56 200 ruutkilomeetrit ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvad jõed.

Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar (Varesesaar) jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva juga millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetritja laius 130 meetrit, läänepoolsel haru joa kõrgus on 3,5- 4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.

Jõe läänekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Vene pool Jaanilinn (vene k. Ivangorod).

Aastal 1956, seoses hüdroelektrijaama ehitusega, paisutati jõele Narva veehoidla, mis ulatub Narvast Poruni jõe suudmeni.

Raudteesild üle Narva jõe

Alates 13. sajandist kuni 1910ndate aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19. sajandil Venemaa Balti kubermangude) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-1940 asus Eesti ja NSV Liidu piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka Narva-tagused vallad.

Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi de facto idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).

Narva jõe järgi sai nime Narva kultuur.

Narva jõgi suurvee ajal

Vaata ka

Välislingid