Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
354. rida: 354. rida:


|-
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up "The vitamins: chemistry, physiology, pathology.", Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)</ref>
⚫
|[[BX-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]]
|[[4-aminobensoehape]]
⚫
|
|vesi
|vesi
|''anti - gray hair''
|



|-
|-
432. rida: 431. rida:
|vesi
|vesi
|anti-seborröa
|anti-seborröa

⚫
|-
⚫
|[[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]]
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
|''anti - gray hair''


|-
|-

Redaktsioon: 3. september 2013, kell 07:41

 See artikkel räägib biokeemiliste mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit Vitamiin (ansambel)

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete asendamatute biomolekulide rühmad ja mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks.

Enamik vitamiine ja nende vitameere ning isomeere on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid, prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.

Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad.

Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi.[1][2][3][4][5][6]

Farmakoterapeutilised rühmad: ATC kood A11 Vitamiinid ja ATCvet kood QA11 Vitamiinid .

Tänapäeval kasutatava termini "vitamiin" avastajaks loetakse peamiselt Kazimierz Funki ja tema kaasaegseid.

Termini kujunemine

Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit skorbuuti ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -Ebersi papüüruses.[7][8]

Kazimierz Funki definitsioon (1912)

Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks[9], kasvuks[10], arenguks, paljunemiseks, metabolismiks[11], tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike[12] mikrotoitainete rühm [13], mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.[14][15]

Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu rahhiit , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt.[16] [17] või koguni surma.[18] Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained[19]bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.[20]

Eddy ja Hawley definitsioon (1941)

Vitamiinid, on orgaanilised, või süsinikku sisaldavad keemilised ühendid, toidus sisalduvad hormoonid, mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid ensüüme ja koensüüme kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalid, kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.[21] Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota. [22] Kuid toiduga saadavaid vitamiine nimetatakse (toiduks), näit C-vitamiin apelsinimahlas ning kui määratakse C-vitamiini sisse võtmiseks siis loetakse seda ravimiks.[23]

D.A.Benderi definitsioon (2003)

Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on kehale asendamatud toitained ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: koensüümidena, hormoonidena, antioksüdantidena, rakkude signaalainetena ja rakkude ning kudede kasvu ja diferentseerumist reguleerivate ainetena.[24]

M.Zilmeri et al definitsioon (2010)

„ Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised asendamatud mikrotoitained (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on liitensüümide koensüümidena (ehitusfunktsionaalsete koostisosadena) hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Koensüümse jt biofunktsioonide läbi ongi nad hädavajalikud inimkeha elutegevuses. “

[4]

Termin biokeemia kaudu

Enamik vitamiine ja nende vitameere ning isomeere on ka:antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid [25],hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid[26], kofaktorid[27], (koensüümide[4][28] ja/või prosteetiliste rühmade olulised osad), kromoproteiinid[4], metaboliidid, prooksüdandid,ravimpreparaadid[4], toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.

Vitamiini vajadus organismide füsioloogias

Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud elusorganismidele [29] võib tuleneda ensüümide, mis koensüümide biosünteesil osalevad, mutatsioonidest.[30][31][32] Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.

Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:

Mõningaid vitamiine sünteesitakse eelvitamiinidest ja fotosünteesi kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad metabolismiks geneetilised faktorid (aminohapped, ensüümid, geenid, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.

Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu

[67]

[71]) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka pagaripärmist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast[72]) ravitoime mitmetele haigustele.[73]Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese sidrunimahlas leiduvate antiskorbuutsete ainete kohta. Tal õnnestus 400 l sidrunimahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas puriinide (ingl k purinen) hulka kuuluvateks:[74]

  • 1912 Umetarō Suzuki, Shimamura ja Odake eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid rohoryzanin I-ks.[75]
  • 1913 Elmer Verner McCollum ekstraheeris toiduainetest võist ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt Funki poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik kasvuks, lisaks veel ka haigusliku seisundi dry eye ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks" (ingl k unidentified dietary factor fat-soluble A).[76]

Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (Ergänzungstoffe), Eugène Wildiers (bios I, bios II B ehk bios), Umetaro Suzuki (oryzanin), W.B.Bottomley (auximones), Abderhalden (nutramines), Frederick Gowland Hopkins (accessory food substances), Ragnar Berg (complettines), Eijkman, Elmer Verner McCollum (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud Kazimierz Funki poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (vita-amine) mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed Jack Cecil Drummondi ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga vitamiin ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.[77]

Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine

Aasta Tavatermin Avastaja Nobeli auhind ja/või avastus
1881 Termin unknown substances essential to life Nikolai Lunin Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: hiired)
1901 bios I ja bios II B ehk bios (hilisem biotiin) avastamine Eugene Wildiers Pärmi kasvufaktorid (biotest: pärmikultuur)[78]
1906 Termin accessory growth factors Sir Frederick Gowland Hopkins Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, kanad)
1910 Riisiterade koorest valmistatud aktiivne kontsentreeritud faktor oryzanin Umetarō Suzuki oryzanin(hilisem vitamiin B1) polüneuriidi,beriberi ravi, (biotest: kanad)
1912 Termin accessory factors Sir Frederick Gowland Hopkins Lisafaktorid
1912 Termin vitamine Kazimierz Funk vita-amine
1913 Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ Thomas Burr Osborne, Lafayette Benedict Mendel, Elmer Verner McCollum, Marguerite Davis Kahte tüüpi lisafaktorid
1919 – 1920 faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine Sir Jack Cecil Drummond A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
1922 Antisteriilne toitumisfaktor X ka X-vitamiin Herbert McLean Evans ja Katharine Scott Bishop Antisteriilne faktor, hilisem E-vitamiin (biotest: rotid)[79]
1928 D-vitamiin (ergosterool) Adolf Otto Reinhold Windaus Nobeli keemiaauhind "tehtud töö eest steroidide struktuuri (sh ergosterool) ja vitamiinidega seonduvalt"
1928 heksuroonhape (hilisem askorbiinhape)[80][81] Albert Imre Szent-Györgyi Publikatsioon ajakirjas Biochemical Journal 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
1928 antianeemiline faktor (hilisem Willsi faktor ja foolhape) Lucy Wills suurpunaliblese aneemia ravi
1929 Vitamiin B1 Christiaan Eijkman Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (vitamiin B1 ja beriberi)
1929 Kasvusoodustavad faktorid toidus Sir Frederick Gowland Hopkins Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest
1929 B2 vitamiini keemiline eraldamine Richard Kuhn, Paul György, Theodor Wagner-Jauregg B2 vitamiini keemiline eraldamine[82]
1930. aastad kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine E.L. Robert Stockstad et al Kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine loomasõnnikus (inglise keeles manure) elunevast mikroorganismist, hilisem B12-vitamiin (biotest: rotid)
1931 H-vitamiin Paul György Naha faktori kirjeldamine, hiljem biotiin
1933 L-vitamiin (sh L1-vitamiin ja L2-vitamiin) Warō Nakahara et al Imetamisfaktor (biotest: rotid)
1933 B5 vitamiini ehk pantoteenhappe avastamine ja eraldamine Roger John Williams pantoteenhappe kui kasvufaktori avastamine ja eraldamine (biotest: Saccharomyces cerevisiae)
1934 Pernitsioosne aneemia George Hoyt Whipple Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
1934 Pernitsioosne aneemia George Richards Minot Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
1934 Makrotsütaarne aneemia ja pernitsioosne aneemia William Parry Murphy Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest inimestel
1934 Antihemorraagiline faktor Carl Peter Henrik Dam Antihemorraagiline faktor, hilisem K-vitamiin (biotest: kanad)
1935 J-Vitamiin Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin Antipneumooniline faktor tsitruseliste viljadest (tänapäeval koliin ehk vitamiin B4)[83](biotest: merisead)
1936 Grass Juice factor G.O. Kohler, Conrad Arnold Elvehjem, Edwin Bret Hart Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ning paljunemiseks[84]

[85][86][87] (biotest: rotid)

1937 C-vitamiin Albert Imre Szent-Györgyi Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
1937 C-vitamiini ja suhkrute struktuur Sir Walter Norman Haworth Nobeli keemiaauhind "töö eest süsivesikute ja C-vitamiini uurimisel"
1937 A-vitamiin, beeta-karoteen, B-vitamiin Paul Karrer Nobeli keemiaauhind "töö eest karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B2-vitamiiniga" seonduvalt[88]
1938 B2-vitamiin ja B6-vitamiin Richard Kuhn Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
1938 B2-vitamiin ja B6-vitamiin Richard Kuhn Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
1943 K-vitamiin Carl Peter Henrik Dam Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (K-vitamiini avastamine)
1943 K-vitamiin Edward Adelbert Doisy Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
1947 T-vitamiin ka toruline W.Goetsch putukate ja selgroogsete vesilahustuv kasvufaktor[89]
1957 B12-vitamiin Sir Alexander Robertus Todd Nobeli keemiaauhind "töö eest nukleosiidide, nukleotiidide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
1957 B12-vitamiin Dorothy Crowfoot Hodgkin Nobeli keemiaauhind tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-B12-vitamiin, penitsilliin,insuliin
1957 Q 275 hilisem koensüüm Q üks liikmeist (Q-vitamiini nomenklatuur) Frederick L. Crane ubikinooni avastamine [90]
1965 B12-vitamiin Robert Burns Woodward Nobeli keemiaauhind mitmete molekulide orgaanilise sünteesi eest
1979 PQQ-vitamiin (pyrroloquinoline quinone)[91][92][93] Jaapani teadlased Kasv ja immuunsus
... ... ... ...

Vitamiinide nomenklatuur

 Pikemalt artiklis Vitamiinide nomenklatuur

Ladina tähestiku alusel

Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920-1922.[94][95] Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmetele vitamiinidele antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.

Vitamiinide nomenklatuur

Nimetus Keemiline põhinimetus Lahustuvus Seos haigusliku seisundiga
A-vitamiin retinoidid rasv anti-sidekestapõletikuline
A1-vitamiin retinool rasv
A2-vitamiin dehüdroretinool rasv
AD3-vitamiin retinüülatsetaat kolekaltsiferool
B1-vitamiin tiamiin vesi aneuriin, antiberiberi, antineuriitne
B2-vitamiin ka G-vitamiin[96] riboflaviin vesi antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne
B3-vitamiin ka P-vitamiin[97] nikotiinhape, niatsiin, nikotiinamiid vesi antipellagra
B4-vitamiin koliin vesi
B5-vitamiin pantoteenhape vesi
B6-vitamiin püridoksiin, püridoksamiin vesi antidermatiitne
B7-vitamiin ka H-vitamiin (Centanni, 1935)[98] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
B8-vitamiin ka biotiin[99] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
B8-vitamiin inositool müoinositool vesi antisklerootiline
B9-vitamiin ka B11-vitamiin ja M-vitamiin, faktor U, faktor R, Bc-vitamiin[100] folaat vesi antianeemiline
B10-vitamiin ka R-vitamiin pteroüülglutamaat hape foolhape vesi antianeemiline
B11-vitamiin ka S-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
B12-vitamiin kobalamiinid vesi antianeemiline
B13-vitamiin oroothape vesi
B14-vitamiin foolhape vesi
B15-vitamiin pangaamhape vesi
B16-vitamiin dimethylglycine vesi
B17-vitamiin laetrile vesi
B22-vitamiin karnitiin vesi
Bc-vitamiin[101]

[102]

folaat vesi antianeemiline
BT-vitamiin L-karnitiin vesi
Bx-vitamiin ka H1-vitamiin ka P-aminobensoehape[103] 4-aminobensoehape vesi anti - gray hair
Bw-vitamiin (hilisem biotiin)[104] vesi
C-vitamiin askorbiinhape L-askorbaat vesi antiskorbuutne
C2-vitamiin ka J-vitamiin vesi antipneumooniline
D-vitamiin kaltsiferoolid rasv antirahhiitiline
D2-vitamiin ergokaltsiferool rasv antirahhiitiline
D2-sünteetiline vitamiin[105]

[106][107]

viosterool rasv
D3-vitamiin kolekaltsiferool rasv
E-vitamiin tokoferoolid rasv antisteriilne
E2-vitamiin 2,3,5-trimethyl-6-decoprenyl-1,4-benzoquinone rasv
F-vitamiin linoleenhape vesi
G-vitamiin ka B2-vitamiin[108] riboflaviin vesi antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne
H-vitamiin Biotiin vesi anti-seborröa
H1-vitamiin 4-aminobensoehape vesi anti - gray hair
I-vitamiin ka B7-vitamiin (Centanni, 1935)[109] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
J-Vitamiin vesi antipneumooniline
K-vitamiin naftokinoonid rasv antihemorraagiline
K1-vitamiin füllokinoonid rasv
K2-vitamiin menakinoonid rasv
K3-vitamiin[110] menadiool vesi
K4-vitamiin[111][112] menadiool rasv
L-vitamiin o-aminobenzoic acid, carboxyaniline, 2-aminobenzoic acid
L1-vitamiin antraniilhape ka o-aminobenzoic acid
L2-vitamiin
M-vitamiin[113][114] vesi
N-vitamiin ka Vitamiin PABA lipoehape vesi
P-vitamiin (citrin)[115] flavonoidid
PABA-vitamiin ka Bx-vitamiin p-aminobensoehape vesi
P4-vitamiin troxerutin[116][117] vesi
P-P-vitamiin nikotiinhape vesi anti-black tongue ja inimeste pellagra (1937)

[118]

PQQ-vitamiin (2,7,9-tricarboxy-pyrroloquinoline quinone, methoxatin)[119][120][121] vesi
Q-vitamiin ubikinoonid rasv
R-vitamiin ka B10-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
S-vitamiin ka B11-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
T-vitamiin vesi
U-vitamiin S-metüülmetioniin vesi anti-haavandiline
X-vitamiin (hilisem E-vitamiin) rasv antisteriilne[122]

Märkus:

  • Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 karotenoidi (A-vitamiini eelvitamiini);
  • Käesoleval ajal omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad B-rühma vitamiinid, C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad A-vitamiinid ja K-vitamiinid).[123]

Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides

 Pikemalt artiklis Tsitraaditsükkel

Vitamiinide transport ja imendumine

 Pikemalt artiklis Ainete transport

Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ning katsetuste baasil loodud in vitro , in vivo jpt loom-ning inimmudelid on aluseks tõenduspõhise meditsiini kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste, kirjeldamisel.[124] Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmete protsesside abil:

Vitamiinide allikad inimese jaoks

Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).

  • toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
  • seedekulgla mikrofloora tegevus.

Vitamiini vajadus organismide füsioloogias (kirjandus)

Etümoloogia

Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ( ingl k life) + amine, algselt neis sisalduva lämmastiku (inglise keeles nitrogen) tõttu.[125]


Vaata ka

Viited

  1. ↑ Lee Russell McDowell 2000
  2. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57)
  3. ↑ A. McGill 1911
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  5. ↑ Jan Koolman, KlausHeinrich Röhm, Taschenatlas der Biochemie, 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)
  6. ↑ The Merck Veterinary Manual, Vitamin Deficiencies in Poultry, Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)
  7. ↑ Jason Allen Mayberry, Scurvy and Vitamin C, Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, (vaadatud 11.06.2013)
  8. ↑ Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)
  9. ↑ Casimir Funk."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",1914,Wiesbaden:J.F.Bergmann, [1] Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013)]
  10. ↑ [2]
  11. ↑ [3]
  12. ↑ [4]
  13. ↑ [5]
  14. ↑ [6]
  15. ↑ [7]
  16. ↑ *Kazimierz Funk. THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA, 1912, Veebiversioon vaadatud 03.06.2013 (pdf)
  17. ↑ Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  18. ↑ Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, 1914.Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  19. ↑ [8]
  20. ↑ [9]
  21. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, 1941, [10]
  22. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941, [11]
  23. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941, [12]
  24. ↑ David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
  25. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  26. ↑ [13]
  27. ↑ http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html
  28. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  29. ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)
  30. ↑ Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, "Taschenatlas der Biochemie", 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)
  31. ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
  32. ↑ [14]
  33. ↑ S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, "Plant Tissue Culture: Theory and Practice", Revised Edition,lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.Google`i raamat osaline eebiversioon (vaadatud 10.05.2013)
  34. ↑ Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates, Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)
  35. ↑ Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs,Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)
  36. ↑ Kenneth Todar, Nutrition and Growth of Bacteria. Todar's Online Textbook of Bacteriology.Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net
  37. ↑ Da-Wen Sun, Handbook of Food Safety Engineering, Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
  38. ↑ E.E.Snell, W.H.Peterson, Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria, J Bacteriol. 1940 March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [15]
  39. ↑ C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products, 1953, College of Technology, University of Munchester, Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (pdf)
  40. ↑ http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html
  41. ↑ Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance, 2007,Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
  42. ↑ Matthew J. Colloff,Dust Mites, CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
  43. ↑ Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, Insect Pathology, lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 21.06.2013)
  44. ↑ Reginald Frederick Chapman, The Insects: Structure and Function, 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 21.06.2013)
  45. ↑ M. Prakash, Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5, lk 133, 2008, Discovery Publishing House, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 21.06.2013)
  46. ↑ Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, Encyclopedia of Insects, lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8, raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 21.06.2013)
  47. ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
  48. ↑ F. Gowland Hopkins, 1912
  49. ↑ Institute of Medicine, DRI, 2000
  50. ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)
  51. ↑ Nikolai Lunin, Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, 1881, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)
  52. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  53. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  54. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
  55. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914
  56. ↑ Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 10,27-28, 1914
  57. ↑ Elmer Verner McCOLLUM, "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)
  58. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  59. ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors. New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[16]
  60. ↑ Elmer Verner McCOLLUM, "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
  61. ↑ Funk, lk 11,19,28 , 1914
  62. ↑ Elmer Verner McCOLLUM, "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
  63. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  64. ↑ Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)
  65. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  66. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  67. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  68. ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors
  69. ↑ Walter Hollis Eddy."The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors", Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  70. ↑ Th. Dietrich, "Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie", Dritte Folge, XVI, 1913, Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, 1914, Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)
  71. ↑ Funk, lk 34, 1914
  72. ↑ Funk, lk 34,38, 1914
  73. ↑ Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921
  74. ↑ Funk, lk 80, 1914
  75. ↑ Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  76. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941, [17]
  77. ↑ Jack Cecil Drummond, The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins), Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013
  78. ↑ Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  79. ↑ Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  80. ↑ Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698. Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
  81. ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  82. ↑ Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[18]
  83. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [19]
  84. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, [20]
  85. ↑ G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION, Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[21]
  86. ↑ http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]
  87. ↑ Steve Meyerowitz, Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, Google´i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)
  88. ↑ "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.
  89. ↑ Kumar Krishna, Frances M. Weesner, Biology of Termites, Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
  90. ↑ Frederick L. Crane, "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function", Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)
  91. ↑ Gallop et al 1993
  92. ↑ Earl Mindell et al 2011
  93. ↑ Iriarte et al 2000
  94. ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005
  95. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  96. ↑ Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
  97. ↑ Earl Mindell et al 2011
  98. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  99. ↑ http://www.uwex.edu/ces/dairynutrition/documents/bvits.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles) (pdf)
  100. ↑ Earl Mindell et al 2011
  101. ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  102. ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  103. ↑ William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, "The vitamins: chemistry, physiology, pathology.", Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)
  104. ↑ Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  105. ↑ Sissekanne saidil http://medical-dictionary.thefreedictionary.com
  106. ↑ Sissekanne saidil http://www.thefreedictionary.com
  107. ↑ veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)
  108. ↑ Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
  109. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  110. ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
  111. ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
  112. ↑ Earl Mindell et al 2011
  113. ↑ William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/
  114. ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  115. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  116. ↑ Earl Mindell et al 2011
  117. ↑ http://www.chemyq.com/En/xz/xz12/118250dxeme.htm Sissekanne saidil http://www.chemyq.com
  118. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 46 , 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  119. ↑ Gallop et al 1993
  120. ↑ Earl Mindell et al 2011
  121. ↑ Iriarte et al 2000
  122. ↑ H. McLean Evans, Katharine Scott Bishop, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)
  123. ↑ David A. Bender, "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN:9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013) (pdf)
  124. ↑ Norman 1979
  125. ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid

The MacMillan Company,(vaadatud 14.05.2013 (pdf)

Elsevier, Oxford, 2 ed, 2005; chapter: COFACTORS,Organic, ISBN 0-12-150110-8. Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)

Lisalugemist

Mall:Link GA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vitamiinid&oldid=3720270"