Nganassaanid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 16 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
PResümee puudub
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Ngasani.jpg|pisi|Nganassaanid 1927. aastal.]]
'''Nganassaanid''' (varem nimetatud '''tavgisamojeedideks''') on [[samojeedid|samojeedi rahvas]] [[Euraasia]] põhjapoolseimas piirkonnas [[Taimõri poolsaar]]el [[Krasnojarski krai]] [[Taimõri rajoon]]is.
 
2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Venemaa]]l 862 nganassaani.
Nganassaanide kohta käivat infot on kogutud samojeedi rahvaid uurides. Uurimisobjektiks on olnud geograafiline jaotus ja [[samojeedi keel]]e dialektid. Kirjalikke andmeid on vähe. <ref name="Red Book">{{cite news|title=The Red Book of the People of the Russian Empire|accessdate=24.november 2012|url=http://www.eki.ee/books/redbook/nganasans.shtml}}</ref>
 
Nganassaanide kohta käivat infot on kogutud samojeedi rahvaid uurides. Uurimisobjektiks on olnud geograafiline jaotus ja [[samojeedi keel]]e dialektid. Kirjalikke andmeid on vähe. <ref name="Red Book">{{cite[http://www.eki.ee/books/redbook/nganasans.shtml news|title=The Red Book of the People of the Russian Empire|accessdate=] 24. november 2012|url=http://www.eki.ee/books/redbook/nganasans.shtml}}</ref>
Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit ''nganasaan'', mis tähendab inimest. Sõnatüvi ''ngana'' tähendab ehtsat, tõelist. Kasutatakse ka kahesõnalist nimetust ''ngano nganasaan'', mis tähendab tõlkes 'ehtne mees'. Lääne-nganassaanid nimetavad ennast ''nyaa'' – vend, mees. Samuti on sölkupi ja neenetsi keeles ''nyaa'' nganassaan. Vadejevi murdes, mida räägitakse ida pool, kutsuvad nganassaanid ennast ''as’a'', mis tähendab vend. Nganassaane tuntakse tavgisamojeedi või lihtsalt tavgi nime all, mis neenetsi keeles tähendab avam-nganassaani, Taimõri läänosas elavad nganassaanid. <ref name="Red Book"/>
 
Alates 1930. aastast on nganassaanid endi kohta kasutanud väljendit ''nganasaan'', mis tähendab inimest. Sõnatüvi ''ngana'' tähendab ehtsat, tõelist. Kasutatakse ka kahesõnalist nimetust ''ngano nganasaan'', mis tähendab tõlkes 'ehtne mees'. Lääne-nganassaanid nimetavad ennast ''nyaa'' – vend, mees. Samuti on [[sölkupi keel|sölkupi]] ja [[neenetsi keeleskeel]]es ''nyaa'' nganassaan. Vadejevi murdes, mida räägitakse ida pool, kutsuvad nganassaanid ennast ''as’a'', mis tähendab vend. Nganassaane tuntakse tavgisamojeedi või lihtsalt tavgi nime all, mis neenetsi keeles tähendab avam-nganassaani, Taimõri läänosas elavad nganassaanid. <ref name="Red Book"/>
 
==Keel==
 
Nganassaanid räägivad [[Uurali keeled|uurali keelkonna]] [[Samojeedi keeled|põhja-samojeedi]] alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka [[neenetsi keel|neenetsite]], [[eenetsi keel|eenetsite]] ja [[sölkupi keel|sölkupite]] keeled. <ref>{{cite news|title=Ethnologue|accessdate=24. november 2012|url=http://www.ethnologue.com}}</ref> Nganassaanid räägivad kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad [[dolgaanid]]ega koos elavad nganassaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. Nganassaanide keeles on tunda mõjutusi [[dolgaanide keel|dolgaanide]] ja [[evengi keel|evengi]] keelest. Esineb ka neenetsi keelest pärinevaid laensõnu. Rohkem on laene [[vene keel]]est, eriti poliitika, sotsiaalse elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganassaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda, kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse pideval kokku vene keelega. Nganassaanidel puudub kirjakeel, kuid 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. <ref name="Red Book"/>
==Naabrid==
 
Nganassaanid jagavad oma territooriumi [[dolgaanid]]ega. Lõuna- ja kagunaabriks on [[jakuudid]], edelanaabriks [[eeneetsid]]. Nganassaanid on kõige põhjapoolsem samojeedi rahvas. <ref name="Red Book"/>
 
==Välimus==
 
Nganassaanid kuuluvad [[uurali rass]]i, kus on nii europiidseid kui ka mongoliidseid jooni, viimased domineerivad europiidsete üle. Vaatamata sellele, et nganassaanid on elanud isolatsioonis, on nad segunenud teiste rahvuste esindajatega, viimasel aja dolgaanide ja venelastega. Usundilt on nad [[šamanism|šamanistid]]. Nganassaanid on lühikest kasvu, kuni 160 sentimeetrit pikad. Kehaehituselt jässakad, laia näo ja kõrgete põsesarnadega. Nina on lame. Juukse- ja silmavärv on tume, kuid nahk on suhteliselt hele.<ref name="Red Book"/>
 
==Viited==

Navigeerimismenüü