Diislikütus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 53 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
P + pilt
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Bequer-B100-SOJA-SOYBEAM.jpg|pisi|[[Biodiislikütus]] ehk biodiisel.]]
'''Diislikütus''' ([[inglise keel|inglise]] ''diesel fuel'', [[saksa keel|saksa]] ''Dieselkraftstoff'') on peamiselt [[Kütus|mootorikütusena]] kasutatav [[Süsivesinik|süsivesinike]] segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti [[nafta]] töötlemisel.
'''Diislikütus''' ([[inglise keel|inglise]] ''diesel fuel'', [[saksa keel|saksa]] ''Dieselkraftstoff'') on peamiselt [[Kütus|mootorikütusena]] kasutatav [[Süsivesinik|süsivesinike]] segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti [[nafta]] töötlemisel.



Redaktsioon: 25. august 2013, kell 14:21

Biodiislikütus ehk biodiisel.

Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel.

Nimi

Sõna diisel tuleneb saksa leiutaja Rudolf Dieseli nimest, kes leiutas aastal 1892 diiselmootori.

Eesti

Eesti Vabariigis mootorikütusena kasutatav diislikütus peab vastama standardile EVS-EN 590[1]. Vastavalt Keskkonnaministri 19. mai 2005 määrusele nr 38 "Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded"[2], on lubatud müüa diislikütust maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg.

Vaata ka

Viited

Välislingid