Diislikütus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P + pilt |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Bequer-B100-SOJA-SOYBEAM.jpg|pisi|[[Biodiislikütus]] ehk biodiisel.]] |
|||
'''Diislikütus''' ([[inglise keel|inglise]] ''diesel fuel'', [[saksa keel|saksa]] ''Dieselkraftstoff'') on peamiselt [[Kütus|mootorikütusena]] kasutatav [[Süsivesinik|süsivesinike]] segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti [[nafta]] töötlemisel. |
'''Diislikütus''' ([[inglise keel|inglise]] ''diesel fuel'', [[saksa keel|saksa]] ''Dieselkraftstoff'') on peamiselt [[Kütus|mootorikütusena]] kasutatav [[Süsivesinik|süsivesinike]] segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti [[nafta]] töötlemisel. |
||
Redaktsioon: 25. august 2013, kell 14:21
Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa Dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350 °C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel.
Nimi
Sõna diisel tuleneb saksa leiutaja Rudolf Dieseli nimest, kes leiutas aastal 1892 diiselmootori.
Eesti
Eesti Vabariigis mootorikütusena kasutatav diislikütus peab vastama standardile EVS-EN 590[1]. Vastavalt Keskkonnaministri 19. mai 2005 määrusele nr 38 "Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded"[2], on lubatud müüa diislikütust maksimaalse väävlisisaldusega 10 mg/kg.