Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel
P alajaotuste järjekord õigeks |
anakronism maha |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
| Sünninimi = |
| Sünninimi = |
||
| Sünniaeg = umbes [[1500]] |
| Sünniaeg = umbes [[1500]] |
||
| Sünnikoht = [[Neheim]] [[Nordrhein-Westfalen]] |
| Sünnikoht = [[Neheim]] (praegu [[Nordrhein-Westfalen]]) |
||
| Surmaaeg = [[1568]] |
| Surmaaeg = [[1568]] |
||
| Surmakoht = [[Jaroslavl]] [[Moskva tsaaririik]] |
| Surmakoht = [[Jaroslavl]] [[Moskva tsaaririik]] |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Wilhelm Fürstenberg''' (ka '''Wilhelm von Fürstenberg'''; umbes [[1500]], [[Neheim]] [[ |
'''Wilhelm Fürstenberg''' (ka '''Wilhelm von Fürstenberg'''; umbes [[1500]], [[Neheim]], [[Vestfaal]] – [[1568]] [[Jaroslavl]] [[Moskva tsaaririik]]) oli eelviimane [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu meister|maameister]] aastatel [[1557]]–[[1559]]. |
||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Redaktsioon: 24. august 2013, kell 13:15
| Wilhelm von Fürstenberg | |
|---|---|
| Sündinud |
umbes 1500 Neheim (praegu Nordrhein-Westfalen) |
| Surnud |
1568 Jaroslavl Moskva tsaaririik |
| Rahvus | sakslane |
Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.
Elulugu
Wilhelmi vanemateks olid Neheimi drost Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärineski Neheimist. Liivi ordusse astus ta 16-aastaselt ning saabus 1510. aastatel Liivimaale. 1523. aastal oli ta Aizkraukles (Ascheraden) majandusametnik (Schenk) ja 1524–1535 samas linnusekomtuur (Hauskomtur).
Tegevus Dünaburgi ja Viljandi komtuurina
Aastatel 1535–1554 oli Fürstenberg Dünaburgi komtuur, olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka koadjuutorivaenus. Selleks ajaks oli Fürstenbergist aga saanud juba Viljandi komtuur (1554–1557). Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks.
Tegevus ordimeistrina
Kui vana meister Heinrich von Galen 1557. aastal suri, sai Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt Riia peapiiskopkonna. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama Posvoli leppele, mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.
Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aasta alguses Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola kuningriigi poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola kuninga vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, sest kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel Venemaaga rahu pikendanud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
Elukäik pärast ordumeistri kohalt tagasi astumist
Viljandi komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest 1560. aasta suvel piirasid vene väed Viljandi sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud palgasõdurid otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, Balthasar Russowi kroonika kohaselt nõuti Viljandi ordulinnuse loovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal, ehkki Saksa ordu palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.
Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmete alamsaksakeelsete vaimulike (protestantlike) luuletuste autoriks.[1]
Kirjandus
- Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 277 (lk 243–244).
- Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 44-48.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Herausgeben von der Kurländischen Gesellschaft für Literatur u. Kunst., Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn 1895 lk.165
Viited
Välislink
| Eelnev Johann von Eickel |
Dünaburgi komtuur 1535–1554 |
Järgnev Gotthard Kettler |
| Eelnev Heinrich von Thülen |
Viljandi komtuur 1554–1557 |
Järgnev Gotthard Kettler |
| Eelnev Heinrich von Galen |
Liivimaa ordumeister 1557–1559 |
Järgnev Gotthard Kettler |
| Eelnev Gotthard Kettler |
Viljandi komtuuri kohusetäitja 1560 |
Järgnev Viljandi vallutati venelaste poolt |