Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
80. rida: 80. rida:
==Ajalugu==
==Ajalugu==
*[[1901]]. avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]].
*[[1901]]. avastas [[Eugene Wildiers]] pärmi kasvufaktorid [[Bios I]] ja [[Bios II]].
*[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il ja [[Benno Tönnis]]el, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist, eraldada 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" kristalse pulbrina ja nad nimetasid aine biotiiniks.<ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>
*[[1935]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]`il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]èga, 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "BIOS faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks (''Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe'', in Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>{{Literatur | Autor= Fritz Kögl, W. van Hasselt | Herausgeber= | Titel=Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus | TitelErg=22. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe. | Sammelwerk=[[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]] |Band=243 | Jahr=1936 | Seiten=189–194 | Online=[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)] | Zugriff=2012-11-18}}</ref>
*[[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref>
*[[1941]]. eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, millele ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]</ref>
*...
*...

Redaktsioon: 24. august 2013, kell 08:47

Biotiini keemiline struktuur

Biotiin ehk Vitamiin H ehk B7-vitamiin ehk koensüüm R on antiseborroilise toimega B-rühma kuuluv vesilahustuv vitamiin.

Triviaalnimetused

  • B7-vitamiin
  • B8-vitamiin (prantsuse erialakirjandus)
  • Vitamiin H
  • koensüüm R

Sünonüümid[1]

  • Bios II (varasem nimetus Bios II B)
  • (3aS,4S,6aR)-biotiin
  • (+)-Biotiin
  • 5-[(3aS,4S,6aR)-2-Oxohexahydro-1H- thieno[3,4-d]imidazol-4-yl]pentansäure
  • D-Biotiin
  • D(+)-Biotiin
  • S faktor
  • anti-"munavalge kahjustuse sündroom" (inglise egg white injury)

Saamine ja depood

Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin H on valk-seotud. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin, mis biotinaasi toimel annab vaba vitamiin H. Vaba biotiin imendub peamiselt Na-sõltuva aktiivse transpordina ja põhiosas peensoole ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra difusioonina imenduv hulk. Soole mikrofloora toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8-15%.

Allikad

Maks, neerud, muna, pärm.

Imendumine

Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seedeensüümidele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Imendunud biotiini transpordib organismis plasmaalbumiin. Biotiini akumuleerivad maks, neerud, ka neerupealised ja aju.

Eritatakse uriini ja väjaheidetega.

Biofunktsioon

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab:

Defitsiit

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul defitsiiti ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :

  • biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
  • üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone- alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

Defitsiit tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

Defitsiidi esmatunnused:

  • isutus
  • lihaste valulikkus
  • kuiv nahk
  • unetus

Sügava defitsiidi tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline dermatiit- seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus rasunäärmetest.

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne defitsiit tekib biotinaasi (sh päriliku) defitsiidi puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasi defitsiiti ilmneb imikutel, sümptomiteks on:


Funktsionaalset taset organismis hinnatakse uriini biotiinitaseme määramise kaudu. Tema defitsiidi korral ilmub uriini suures koguses laktaati, metüülkrotanaati, hüdroksüisovaleraati, propionaati (propionaatne atsideemia).

Manustamine

RDA ehk Recommended Dietary Allowances on 0,30-0,55 mg.

Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, mõlema diabeedi, dermatiitide, ekseemi jne puhul.

Teda peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, vitamiin C, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, vitamiin E ja B12.

Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

Ajalugu

Vaata ka

Viited

  1. http://www.cas.org/motw/biotin
  2. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  3. M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  4. Mall:Literatur
  5. Sunita Kothari, Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant, 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  6. Klaus Hofmann, VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir, Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)