Kasutaja arutelu:Elvim: erinevus redaktsioonide vahel

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
35. rida: 35. rida:
----
----
Palun vaata [[Arutelu:Askorbiinhape]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2013, kell 18:23 (EEST)
Palun vaata [[Arutelu:Askorbiinhape]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2013, kell 18:23 (EEST)

----
Tere Kasutaja Elvim!

Vikipeedias on artikkel [[Oksüdeerija]]! Niipalju kui mina aru saan, on

*oksüdeerija ehk oksüdant keemias kasutatav termin;
*aga
*[[Antioksüdant]] ja [[prooksüdant]] ehk oksüdant leivad kasutust bioloogiliste süsteemide kaudu;

*Minu palve, kui aega leiate vaadake palun üle, (Kiire pole!), kuidas plaanin linksuda vitamiinide kaudu:

*"Prooksüdant ehk oksüdant on aine, mis võib omada toksilist toimet ja põhjustada rasvade, valkude, nukleiinhapete jpt ainete oksüdeerumist, mille tulemusel võivad tekkida organismides patoloogilsied muutused ja haiguslikud seisundid."

Kas prooksüdante võib (lihtsustatult) lugeda ka ROS`i sünonüümideks või on targem jätta need eraldi artiklisse?
*Võimalik olulisus: tänapäeval loetakse paljusid haiguslikke seisundeid just ''oksüdatiivse kahju'' tulemusel välja arenevaiks (ilmuvaiks, haigestumine jne) nagu: kardiomüopaatia, ateroskleroos, ''diabetes mellitus'' jpt....

Mariina 19. august 2013, kell 16:05 (EEST) alias [[Простота]]

Redaktsioon: 19. august 2013, kell 16:05

Tere tulemast Vikipeediasse, Elvim! Andres 30. oktoober 2008, kell 10:09 (UTC)

Tere ka minu poolt!
Kuna sa paistad kirjutavat palju keemia teemal siis ma pakuksin sulle üle vaatamiseks mõningaid keemiliste sidemete alaseid artikleid (kovalentne side, keemiline side, iooniline side, vesinikside, metalliline side). iffcool 15. november 2008, kell 15:25 (UTC)

Mall Keemiline aine

Tere, Sina olevat keemik. Kas Sa saaksid meid aidata ja nõu anda? Mõnede soovil olen teinud malli {{Keemiline aine}}, aga nüüd keegi ei ole kindel, kuidas mõned asjad (näiteks ühikud) peaksid õigesti olema. Vt Malli arutelu:Keemiline aine. --Mmh 17. mai 2009, kell 13:46 (UTC)

Tere! Olen tõesti keemik, kuid stuudiumi ammu lõpetanud. Seetõttu ei mäleta asju, millega pole enam kokku puutunud ja ei tea uuemaid tendentse. Otsige kontakte TÜ või TTÜ füüsikokeemikute või anorgaanikutega. Elvim 18. mai 2009, kell 06:51 (UTC)
Palun soovita mõnd konkreetset isikut või anna meie küsimus edasi mõnele tuttavale keemikule. Andres 18. mai 2009, kell 07:10 (UTC)
Ette jäi IUPAC-i - see on ettekirjutuste tegija nr 1 - veebi lk ühikute kohta (General Chem, Chem Kinetics jm) - http://old.iupac.org/reports/1993/homann/index.html Elvim 20. mai 2009, kell 12:27 (UTC)

Konsultatsioon

Vaata palun Arutelu:Elektronskeem--Rünno 3. oktoober 2009, kell 06:41 (UTC)

Veel veidi konsultatsiooni. Palun, vaata, kas oleks otstarbekas liita kokku üheks artikliks Alküülrühm ja Alküülid.--Rünno 8. november 2009, kell 08:05 (UTC)

Minu arusaamise järgi terminit Alküülid ei olegi - need oleksid ikkagi alküülradikaalid. Labori slängis võib esineda selles tähenduses Alküülid.Elvim 9. november 2009, kell 07:24 (UTC)

Aluselisus ja leelis(elis)us

Palun, kas Sa oskaksid öelda, kuidas keemikud aluselisust ja leelisust mõistavad? Kas nad eristavad seda kuidagi või pole neil kahel mõistel mõtet vahet teha. Inglise keeles on ka muide olemas alkalinity ja basicity, leelisus ja aluselisus resp (vähemalt 1998 a. "Inglise-eesti keemiasõnastikus"). Praegu on Vikipeedias artiklid leelisus ja aluselisus, mis räägivad eri mõistetest.--Dj Capricorn 15. november 2009, kell 20:36 (UTC)

1) Aluselisus ehk leelisus näitavad keskkonna olekut, mille puhul vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas on väiksem kui puhtas vees, s.t. pH>7,0.
2) Aluselisus näitab mitu H aatomit happe molekulis on võimalik asendada metalli aatomitega. Näiteks lämmastikhape HNO3 ja äädikhape CH3COOH on ühealuselised, fosforhaüe H3PO4 on kolmealuseline hape.
Seega 1.-s tähenduses need mõisted on kokkulangevad; 2.-s tähenduses esineb ainult aluselisus. Elvim 17. november 2009, kell 06:59 (UTC)
suured tänud--Dj Capricorn 17. november 2009, kell 15:37 (UTC)
Vesinikeksponent - selles kirjutises ju kirjas juba? suwa 25. november 2009, kell 08:27 (UTC)

Palun vaata artiklit Metaan, kui võimalik. Füüsikaliste omaduste kohta on seal vastuolulised andmed. Pole ka selge, mis on normaaltingimused. Andres 3. detsember 2010, kell 15:56 (EET)[vasta]

Muide, kirja saab suureks keerata, nii et see vähem silmi pingutaks. Andres 3. detsember 2010, kell 15:57 (EET)[vasta]

Wikidata

Tavaliste intervikilinkide asemel võiksid nüüd Wikidatat kasutada. Kui mõnes muus keeles artiklit tead juba, siis saad seal intervikide all vajutada linki "Edit links" (või vastavalt keelele siis) ja see viib kohe wikidatasse.--Kyng (arutelu) 10. mai 2013, kell 15:57 (EEST)[vasta]


Palun vaata Arutelu:Askorbiinhape. Andres (arutelu) 21. mai 2013, kell 18:23 (EEST)[vasta]


Tere Kasutaja Elvim!

Vikipeedias on artikkel Oksüdeerija! Niipalju kui mina aru saan, on

  • oksüdeerija ehk oksüdant keemias kasutatav termin;
  • aga
  • Antioksüdant ja prooksüdant ehk oksüdant leivad kasutust bioloogiliste süsteemide kaudu;
  • Minu palve, kui aega leiate vaadake palun üle, (Kiire pole!), kuidas plaanin linksuda vitamiinide kaudu:
  • "Prooksüdant ehk oksüdant on aine, mis võib omada toksilist toimet ja põhjustada rasvade, valkude, nukleiinhapete jpt ainete oksüdeerumist, mille tulemusel võivad tekkida organismides patoloogilsied muutused ja haiguslikud seisundid."

Kas prooksüdante võib (lihtsustatult) lugeda ka ROS`i sünonüümideks või on targem jätta need eraldi artiklisse?

  • Võimalik olulisus: tänapäeval loetakse paljusid haiguslikke seisundeid just oksüdatiivse kahju tulemusel välja arenevaiks (ilmuvaiks, haigestumine jne) nagu: kardiomüopaatia, ateroskleroos, diabetes mellitus jpt....

Mariina 19. august 2013, kell 16:05 (EEST) alias Простота