Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> |
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> |
||
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> |
[[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> Eestis on olemas kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on [http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi] (asutatud 2003 aastal Narvas) ning [http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts] (asutatud 1990 aastal Tallinnas). Mõlemas seltsis on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja [http://www.chuvasfolk.com Palan]. |
||
Samuti on olemas üks huvitav tšuvaši folk-pop bänd [https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj] (Тарай) Tallinnas. |
|||
Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref> |
Tšuvaššide asulalad liideti [[Venemaa]]ga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref> |
||
Redaktsioon: 19. august 2013, kell 10:59
Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus Чӑваш) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, [2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.[4] Eestis on olemas kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on Narspi (asutatud 2003 aastal Narvas) ning Tšuvaši Kultuuriselts (asutatud 1990 aastal Tallinnas). Mõlemas seltsis on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan. Samuti on olemas üks huvitav tšuvaši folk-pop bänd Taraj (Тарай) Tallinnas.
Tšuvaššide asulalad liideti Venemaaga 1552. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.[5]
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464