Elektrijuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. august 2013, kell 08:03

Elektrijuhtivus on elektrotehnikas 1) aine võime juhtida elektrivoolu ja 2) elektritakistuse pöördväärtusega võrduv füüsikaline suurus. Aine elektrijuhtivust iseloomustav füüsikaline suurus on erijuhtivus.

Elektrijuhtivus kui aine omadus

Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste, s.o laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades elektrivoolu.

Laengukandjate järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike:

elektronjuhtivus, näiteks metallides;
elektronjuhtivus ja aukjuhtivus, pooljuhtides;
ioonjuhtivus, näiteks elektrolüütides;
elektron-ioonjuhtivus – näiteks plasmas.

Elektrijuhtivus kui füüsikaline suurus

Suuruse nimi	elektrijuhtivus
Suuruse tähis	G
SI ühiku nimi	siimens
SI ühiku tähis	S

Elektrijuhtivus on arvutatav ahelaosa elektritakistuse R pöördväärtusena või ahelaosa läbiva vooli I ja sellele rakendatud pinge U jagatisena:

G={\frac {1}{R}}={\frac {I}{U}}.

Erijuhtivus

Suuruse nimi	erijuhtivus
Suuruse tähis	σ (sigma)
SI ühiku nimi	siimens meetri kohta
SI ühiku tähis	S/m

Matemaatiliselt saab erijuhtivust määratleda võrdetegurina σ voolutiheduse J ja elektrivälja tugevuse E vahel:

{J}=\sigma \,{E}.

Aine erijuhtivus väljendab arvuliselt selle aine elektrijuhtivuse võimet.

Erijuhtivuse järgi jaotatakse aineid järgmiselt:

elektrijuhid – σ >10⁶ S/m;
pooljuhid – σ = 10⁶...10^–8 S/m;
dielektrikud ehk mittejuhid – σ <10^–8 S/m.

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Elektrijuhtivus''' on [[elektrotehnika]]s 1) aine võime juhtida [[elektrivool]]u ja 2) elektri[[takistus]]e pöördväärtusega võrduv füüsikaline suurus. Aine elektrijuhtivust iseloomustav füüsikaline suurus on erijuhtivus.
-{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
+==Elektrijuhtivus kui aine omadus==
-{{Elektromagnetism|cTopic=[[Vooluahel|Vooluahelad]]}}
-'''Elektrijuhtivus''' on aine võime juhtida [[elektrivool]]u, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - [[laengukandja]]te ([[elektron]]ide või [[ioon]]ide) olemasolust aines. Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed liikuma. Aineosakeste liikumist ja seega ka ainet iseloomustab [[erijuhtivus]] (<math>{\sigma}</math>), mis vastavalt [[Ohmi seadus]]ele on seotud elektrivälja tugevuse (E) ja [[voolutihedus]]ega (<math>{j}</math>).
+Elektrivoolu juhtimise võime tuleneb liikumisvõimeliste laetud osakeste, s.o [[laengukandja]]te ([[elektron]]ide või [[ioon]]ide) olemasolust aines. [[Elektriväli|Elektrivälja]] mõjul hakkavad need osakesed korrapäraselt liikuma, moodustades [[elektrivool]]u.
-::::<math>{j}=\sigma\cdot{E}</math>
+Laengukandjate järgi eristatakse järgmisi elektrijuhtivuse liike:
-Elektrijuhtivuse mõõtühik on [[siimens]].
+*[[elektronjuhtivus]], näiteks metallides;
+*[[elektronjuhtivus]]  ja [[aukjuhtivus]],  pooljuhtides;
-Erijuhtivus on [[eritakistus]]e pöördväärtus: <math>\sigma=1/\rho</math> .
+*[[ioonjuhtivus]], näiteks [[elektrolüüt]]ides;
+*[[elektron-ioonjuhtivus]] – näiteks [[plasma]]s.
-Ainete elektrijuhtivust liigitatakse vastavalt aines olemasolevate laengukandjate liigile:
+==Elektrijuhtivus kui füüsikaline suurus==
-*[[elektronjuhtivus]] – metallid;
+{|class="wikitable" style="float: right"
-*[[elektron- ja aukjuhtivus]] - pooljuhid;
+|-
-*[[ioonjuhtivus]] – elektrolüüdid;
+| Suuruse nimi|| elektrijuhtivus
-*[[elektron-ioonjuhtivus]] – plasma.
+|-
+| Suuruse tähis || ''G''
-Kõik ained jaotatakse erijuhtivuse järgi:
+|-
-*[[elektrijuht]]ideks – <math>{\sigma > 10}</math> <sup>6</sup> (S/m);
+| [[SI]] ühiku nimi ||  [[siimens]]
-*[[pooljuht]]ideks – 10<sup>-8 </sup> < <math>{\sigma < 10}</math> <sup>6</sup> (S/m);
+|-
-*[[dielektrik]]uteks – <math>{\sigma < 10}</math> <sup>-8</sup> (S/m).
+| SI ühiku tähis || S
+|}
-===Tähised===
+Elektrijuhtivus on arvutatav [[elektriahel|ahelaosa]] elektri[[takistus]]e ''R'' pöördväärtusena või ahelaosa läbiva vooli ''I'' ja sellele rakendatud pinge ''U'' jagatisena:
+:<math> G = \frac 1R =\frac IU.</math>
-*'''<math>{j}</math>''' on [[voolutihedus]] juhi mingis punktis, mõõdetuna amprites (A).
+==Erijuhtivus==
-*'''<math>{\sigma}</math>''' on juhi [[erijuhtivus]], mõõdetuna [[siimens meeteri kohta|siimensites meetri kohta]] (S/m).
+{|class="wikitable" style="float: right"
-*'''E''' on summaarne elektrivälja tugevus juhis, selle ühik on volt meetri kohta (V/m).
+|-
-*'''<math>{\rho}</math>''' on juhi aine eritakistus, selle ühik on oom korda meeter (Ω · m).
+| Suuruse nimi|| erijuhtivus
+|-
+| Suuruse tähis || ''σ'' (sigma)
+|-
+| [[SI]] ühiku nimi ||siimens meetri kohta
+|-
+| SI ühiku tähis || S/m
+|}
+Matemaatiliselt saab erijuhtivust määratleda võrdetegurina ''σ'' [[voolutihedus]]e ''J'' ja [[elektrivälja tugevus]]e ''E'' vahel:
+:<math>{J}=\sigma\,{E}.</math>
+Aine erijuhtivus väljendab arvuliselt selle aine elektrijuhtivuse võimet.
+Erijuhtivuse järgi jaotatakse aineid järgmiselt:
+*[[elektrijuht|elektrijuhid]] – σ >10<sup>6</sup> S/m;
+*[[pooljuht|pooljuhid]] – σ = 10<sup>6</sup>...10<sup>–8</sup> S/m;
+*[[dielektrik]]ud ehk mittejuhid – σ <10<sup>–8</sup> S/m.
 == Vaata ka ==
 * [[Takistus]]
+* [[Eritakistus]]
+* [[Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend]]
+{{SI-süsteemi ühikud}}
 [[Kategooria:Elekter]]
 [[Kategooria:Elektrotehnika]]
-[[Kategooria:Füüsikalised suurused]]
-[[en:Electrical conductivity]]
-[[ru:Электрическая проводимость#Удельная проводимость]]
-[[uk:Електропровідність#Питома електропровідність]]

v r SI-süsteem
Põhiühikud	Amper • Kandela • Kelvin • Kilogramm • Meeter • Mool • Sekund
Tuletatud ühikud	Bekrell • Celsiuse skaala • Džaul • Farad • Grei • Henri • Herts • Katal • Kulon • Luks • Luumen • Njuuton • Oom • Paskal • Radiaan • Siimens • Siivert • Steradiaan • Tesla • Vatt • Veeber • Volt