Austria koolkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. august 2013, kell 18:23

Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest:

Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on Eugen von Böhm-Bawerk on oma kirjutistes toonud esile ressursside piiratuse ning Friedrich von Wieser täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.

Ludwig von Misese kriitika baseerub aga omandiõigusel, mis võimaldab indiviididel toimida ja käituda ratsionaalselt. Täpsemalt rääkides väitis ta juba 1920 aastal avaldatud kirjutises (Economic Calculation in the Socialist Commonwealth), et sotsialism on teoreetiliselt teostamatu kuna olukorras, kus riik on samaaegselt nii tootmissisendite pakkuja kui ka tarbija, ei väljenda hinnad ressursside piiratust. Kuna aga ratsionaalse majandusliku kalkulatsiooni asemel saab antud tingimustes kasutada vaid poliitilisi eelistusi, siis ei saa von Mises’e arvates rääkida ratsionaalsest majandustegevusest sotsialismi tingimustes.

Friedrich von Hayek on seevastu öelnud, et isegi, kui sotsialism oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mis oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees nimega "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised (informatsioon) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk turumajanduse kasutuselevõtt.

Oma teises essees nimega "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame konkurentsi, kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.

Ludwig von Mises’e kriitikat sotsialistliku majandussüsteemi aadressil ja Friedrich von Hayeki ideid teadmiste rollist ühiskonnas on edasi arendanud Israel Kirzner, kes on tuntuks saanud, kui Austria koolkonna esindaja, kes on erilist tähelepanu pööranud ebakindlusele ning ettevõtja rollile ühiskonnas. Nimelt väidab Kirzner, et odavaim tootmisviis ning tarbijate vajadused ei ole majanduses ette antud vaid ettevõtja on sunnitud neid aina uuesti ja uuesti leidma ja leiutama. Seega ei ole ettevõtja Austria koolkonna arvest mitte mittetöise tulu saaja vaid leiutaja ja riskija, kes kasumi teenimise eesmärgil püüab leida soodsamaid lahendusi või rahuldamata vajadusi. Ta on ühiskonnale vajalik, kuna ta võtab ebakindlas olukorras riski.

Peamised Austria koolkonna esindajad

Osaliselt Austria koolkonna majandusteadlased

Kriitika

Poolt Vastu

Viited

04. aprill 2012, Abdul Turay, Austria tegur – ratsionaalse loogikaga tagasi 19. sajandisse?, paberil Postimees nr 79(6464), lk 10, veebis arvamus.postimees.ee

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Austria koolkond''' on [[Majandusteaduse ajalugu|majandusmõtte koolkond]], mis eristub teistest alljärgnevate tunnuste poolest:
 #Loobumine matematemaatilistest mudelitest, mis võimaldab arvesse võtta tegureid, millede olulisust neoklassiline teooria jälgijad küll tunnistavad, kuid tänu komplekssusele reeglina oletavad mõju mitte avaldavat.
 #Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ning tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on [[Eugen von Böhm-Bawerk]] on oma kirjutistes toonud esile [[ressurss]]ide piiratuse ning [[Friedrich von Wieser]] täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.
 [[Ludwig von Mises]]e kriitika baseerub aga omandiõigusel, mis võimaldab indiviididel toimida ja käituda ratsionaalselt. Täpsemalt rääkides väitis ta juba [[1920]] aastal avaldatud
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 [[Friedrich von Hayek]] on seevastu öelnud, et isegi, kui [[sotsialism]] oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mis oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees nimega "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised ([[informatsioon]]) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk [[turumajandus]]e kasutuselevõtt.
-Oma teises essees nimega "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame [[konkurents]]i, kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.
+Oma teises essees nimega "Konkurents kui võti avastusteni" väidab von Hayek lisaks, et me vajame [[Konkurents (majandus)|konkurentsi]], kuna see on ainus viis, mis võimaldab meil vastuseid saada küsimusele, kes on muutunud majandustingimustes kõige leidlikum, suudab toota madalaimate kuludega ning tarbijat enim oma toodete ja teenustega rahuldada.
 Ludwig von Mises’e kriitikat sotsialistliku majandussüsteemi aadressil ja Friedrich von Hayeki ideid teadmiste rollist ühiskonnas on edasi arendanud [[Israel Kirzner]], kes on tuntuks saanud, kui Austria koolkonna esindaja, kes on erilist tähelepanu pööranud ebakindlusele ning ettevõtja rollile ühiskonnas. Nimelt väidab Kirzner, et odavaim tootmisviis ning tarbijate vajadused ei ole majanduses ette antud vaid ettevõtja on sunnitud neid aina uuesti ja uuesti leidma ja leiutama. Seega ei ole ettevõtja Austria koolkonna arvest mitte mittetöise tulu saaja vaid leiutaja ja riskija, kes kasumi teenimise eesmärgil püüab leida soodsamaid lahendusi või rahuldamata vajadusi. Ta on ühiskonnale vajalik, kuna ta võtab ebakindlas olukorras riski.
@@ 43. rida: / 43. rida: @@
 {{viita}}
 * 04. aprill 2012, [[Abdul Turay]], [http://arvamus.postimees.ee/797440/print/abdul-turay-austria-tegur-ratsionaalse-loogikaga-tagasi-19-sajandisse/ Austria tegur – ratsionaalse loogikaga tagasi 19. sajandisse?], paberil Postimees nr 79(6464), lk 10, veebis arvamus.postimees.ee
 {{Makronoomika}}