Maximianus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida: 6. rida:
== Elulugu ==
== Elulugu ==


Maximianuse residents paiknes Trieris, kuid ta viibis enamasti sõjakäikudel. 285. aastal sõdis Gallias Bagaudae (osades allikates Bacaudae) mässuliste liikumisega ning alistas need sama aasta hilissuvel. Nimetatud liikumise tugiala võisid olla maapiirkonnad, kuid selle tekke põhjused on ebaselged.<ref>Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 160.</ref>
Maximianuse residents paiknes Trieris, kuid ta viibis enamasti sõjakäikudel. 285. aastal sõdis Gallias Bagaudae (osades allikates Bacaudae) mässuliste liikumisega ning alistas need sama aasta hilissuvel. Nimetatud liikumise tugiala võisid olla maapiirkonnad, kuid selle tekke põhjused on ebaselged.<ref>Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 160.</ref> Samal ajal saatis ta Carausiuse nimelise ohvitseri Gallia põhjarannikule, kelle ülesandeks oli kaitsta seda piirkonda [[Friisid|friisidest]] ja [[Saksid|saksidest]] piraatide vastu.<ref>Samas, lk. 160.</ref>


285–288 võitles Reini jõe ääres elanud germaani hõimudega. Korraldas 288. aastal koos Diocletianusega sõjkäigu alemannide hõimu vastu, mille käigus kasutati ka põletatud maa taktikat. Inglise kanali ranniku kaitsmiseks ametisse määratud [[Carausius]] alustas 286. aastal tema vastu mässu, mille tulemusena lõid Britannia ja Loode-Gallia Rooma impeeriumist lahku. Maximianusel ei õnnestunud Carausiust kukutada, sest tema laevastik hävis tormis aastatel 289 või 290. Maximianusele alluv väejuht Constantius alustas sõjakäiku Carausiuse järglase [[Allectus]]e vastu ning 296. aastal õnnestus tal mässuliste juht kukutada.
285–288 võitles Reini jõe ääres elanud germaani hõimudega. Korraldas 288. aastal koos Diocletianusega sõjkäigu alemannide hõimu vastu, mille käigus kasutati ka põletatud maa taktikat. Carausius alustas 286. aastal tema vastu mässu, mille tulemusena lõid Britannia ja Loode-Gallia Rooma impeeriumist lahku. Maximianusel ei õnnestunud Carausiust kukutada, sest tema laevastik hävis tormis aastatel 289 või 290. Maximianusele alluv väejuht Constantius alustas sõjakäiku Carausiuse järglase [[Allectus]]e vastu ning 296. aastal õnnestus tal mässuliste juht kukutada.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 17. august 2013, kell 14:25

Fail:120 Maximianus.jpg

Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser. Pärast seda detsembrist 306 kuni novembrini 308 (sunniti tagasi astuma). Sooritas 310. aastal enesetapu.

Lisanimed: Germanicus maximus (287), Sarmaticus maximus (289), Gothicus maximus (293), Persicus maximus (295), Britannicus maximus (296?), Carpicus maximus (297?), Armenicus maximus (298), Medicus maximus (298), Adiabenicus maximus (298).[viide?]

Elulugu

Maximianuse residents paiknes Trieris, kuid ta viibis enamasti sõjakäikudel. 285. aastal sõdis Gallias Bagaudae (osades allikates Bacaudae) mässuliste liikumisega ning alistas need sama aasta hilissuvel. Nimetatud liikumise tugiala võisid olla maapiirkonnad, kuid selle tekke põhjused on ebaselged.[1] Samal ajal saatis ta Carausiuse nimelise ohvitseri Gallia põhjarannikule, kelle ülesandeks oli kaitsta seda piirkonda friisidest ja saksidest piraatide vastu.[2]

285–288 võitles Reini jõe ääres elanud germaani hõimudega. Korraldas 288. aastal koos Diocletianusega sõjkäigu alemannide hõimu vastu, mille käigus kasutati ka põletatud maa taktikat. Carausius alustas 286. aastal tema vastu mässu, mille tulemusena lõid Britannia ja Loode-Gallia Rooma impeeriumist lahku. Maximianusel ei õnnestunud Carausiust kukutada, sest tema laevastik hävis tormis aastatel 289 või 290. Maximianusele alluv väejuht Constantius alustas sõjakäiku Carausiuse järglase Allectuse vastu ning 296. aastal õnnestus tal mässuliste juht kukutada.

Viited

  1. Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 160.
  2. Samas, lk. 160.


Eelnev
Diocletianus
Vana-Rooma keiser
286305
koos Diocletianusega
Järgnev
Constantius I Chlorus
ja Galerius

Mall:Link FA Mall:Link FA