Helle Laas

Helle Laas (sündinud 5. novembril 1941) on eesti näitleja ja lastekirjanik.

Haridustee

Kooliteed alustas Kuressaare V.Kingissepa nimelises keskkoolis, edasi õppis Tallinna 27.seitsmeklassilises koolis. 1961.aastal lõpetas Tallinna 7.keskkooli. Aastatel 1962–1965 õppis Laas ETÜ Nukuteatri õppestuudios.

Teatritee

Teatrihuvi tärkas Helle Laasis juba lapsena, kuid abituriendina sattus ta tänu Leida Rammo kutsele Paul Pinna nim. rahvateatrisse, kus kehastas Leida Rammo lavastuses nimiosalist Vilhelmine Klementit. Lavastus ostus populaarseks ning kanti isegi televisioonis üle. Helle Laasil soovitati osaleda lavakunstikateedri vastuvõtukatsetel, mis aga ebaõnnestusid. Ugala toonane peanäitlejuht Aleksander Sats kutsus seejärel noore andeka näitlejanna teatri õppestuudiosse ning esimesed lavarollid tegi Laas koosseisulise näitlejana kolme hooaja vältel Viljandis.

Viljandi Ugalasse jäi Helle Laas aastateks 1965–1968, kuid koduteatriks on Laasile jäänud Eesti Nukuteater, kus ta töötas aastatel 1968–1982 ja taas aastast 1986. Vahepealsed 4 hooaega oli Laas rahvateatri Käpik näitleja ja lavastaja.

Helle Laasi elutöö on teatrikunst väikelastele. Oma autorilavastusi on näitlejanna hellitavalt kutsunud "titetükkideks", mis on mõeldud mudilastele alates teisest eluaastast. Lavastusi ("Kiki ja Miki", "Tsuhh-tsuhh-tsuhh", "Hanel oli auto", "Käed ja kindad" jmt) iseloomustab korduvelementide kasutamine, vähene tekst rohke tegevusega, samuti vähesed, ent selged karakterid ning lastele hõlpsalt haaratav värviline stsenograafia. Etenduse pikkus on kuni 25 minutit ning lastel on võimalus hiljem nukke ka ise katsuda ja sirmi taha piiluda. Laas on seda pidanud tähtsaks, et laps hakkaks mõistma mängu ja reaalsuse piiri.

Nooremas eas on Helle Laas olnud viljakas mononäitleja. Tema enda dramatiseeritud-lavastatud menukad pärimuslood ("Vepsa muinasjutud", "Setu muinasjutud", "Saami muinasjutud", "Islandi lood" jm) hõlmasid osalusteatri, improvisatsiooni ja ka estraadi elemente. Laas jutustas, laulis ja mängis, kuid haaras etenduse arenedes kaasa ka publiku saalis. Soovijad said tulla ise lavale nukke liigutama. Monolavastustest menukaim, puunukkudega mängitud "Vepsa muinasjutud", on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel teatrifestivalidel ning toonud Helle Laasile mitmeid olulisi näitlejapreemiaid.

Helle Laas on olnud tegev estraadil - 1980. aastate teises pooles peamiselt Pirgu mõisas. Ta on osalenud teatri- ja kirjandusteemalistes tele- ja raadiosaadetes.

Tunnustused

• 2013 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Isiklikku

Helle Laas sündis Tallinnas, kuid pärast isa Osvald Aleksander Laasi mobiliseerimist Punaarmeesse, evakueeriti Laas koos ema Jevgeniaga Saaremaale, kust viimane pärit oli. Elama asuti Kaali lähedale Kitimännikusse. Isa naasis sõjast 1945. aasta sügisel ja asus tööle kohalikus külanõukogus voliniku ja kultuuriinstruktorina. Metsavend Elmar Ilp tappis Osvald Laasi maikuus 1946 abikaasa ning tütre silme all. Mõrva otsene ajend on teadmata, kuid Laas oli seotud agitatsiooniga valimisteks, millele Ilp oli vastutööd teinud. Teistel andmetel loendas ta vahetult enne tapmist ümberkaudsetes taludes käsu korras koduloomi. Pärast tapatööd kolis ema koos tütre Helle ning vastsündinud Eviga Kuressaarde, kust mõne aasta pärast koliti tagasi Tallinnasse.

Rollid Nukuteatris

• Kassipoeg  : Sapgiri/Tsõferovi "Tahan olla suur", 1968
• Rebane  : Leiese "Naljakas pomm", 1969
• Tembu, Turumammi  : Leiese "Vembu ja Tembu", 1970
• Tüdruk  : Liigandi "Lugu sepast", 1970
• Inimene, Turris  : Liigandi "Pikse pasun", 1971
• tädi Marie  : Tðepovetski "Piuks, Mäuks ja tädi Marie", 1972
• Vanamoor, Kikk-kυrv  : Kangilask "Kalevipoja võitlus Sarvikuga", 1973
• Jänes  : K.Meðkov "Elas kord Jänku", 1974
• Lapiline karu  : Meúkov "Rõõm rohelisest laulust", 1974
• poni Gümnastika, Õpetaja  : Druon/Saar "Roheliste sõrmedega poiss", 1979
• proua Wilhelmine  : Moser "Aastapidu", 1990
• põrsas Põssa-Põssa  : Männi "Roosa muinasjutt", 1994
• Frosch, Marta, Nõid jt.  : Goethe "Faustike", 1995
• Kuninganna  : vennad Grimmid/Spriid "Lumivalgeke", 1996
• Kalmunõid, Sõdur ,  : Tungla "Luiged, mu vennad", 1997
• Prints jt.  : P.Tsaikovski "Luikede järv", 1998
• Näitleja  : J.Ch.Harris "Onu Remuse lood", 1998
• Härra Benjamin  : H.Rand "Trollipere talveuni ehk ettevaatust, Jõul!", 1998
• Toateenija  : M.G.Schmidt "Viplala", 1999
• Hunt jt  : U.Leies "Kiki ja Miki", 2001
• Politseinik  : A.Dvinjaninov/E.Liitmaa/J.Kreem "Risk", 2001
• Mandariin, Sidrun  : G. Rodari – E. Spriit "Cipollino", 2003
• Jutustaja  : A.Türnpu "Põdra lotendav kasukas", 2003
• Karabas-Barabas  : A.Tolstoi/A.Ðapiro "Buratino", 1995
• Metsamoor  : O. Luts – A. Dvinjaninov "Nukitsamees", 2004
• Põrsas  : H. Laas "Ise, ise ka!" (lav. H. Laas) 2005
• Erinevad rollid  : H.Laas "Tsuhh, tsuhh, tsuhh..." (lav. H.Laas) 2006
• Erinevad rollid  : H. Laas "Metsakülad" (lav. H. Laas) 2007

Rollid Ugala teatris

1965–66

• Kasuema (Liki)
• Kõik oleneb meist (kolonist; tüdruk)
• Rops aitab kõiki (Toits)

1966–67

• Puhu, tuul! (Ciepa)
• Püsti, kohus tuleb! (tunnistaja)
• Mürgi perenaine (Ilse)
• Mees on mees (Mag Singh)

1967–68

• Tubakatee (vanaema)
• Hulkur Rasmus (Gunnar; proua)
• Vajatakse valetajat (teenijatüdruk Kula)

Raamatuid

• "Unistame ümber" 1980
• "Kes on narr?" 1981
• "Väikeste lindude laul" 1983
• "Oi vabandage! Lepatriinu" 1986
• "Nad olid. Meie oleme. Nemad tulevad" 1989
• "Piia mängib" 1990
• "Ajarefrään" 1990
• "Ämbliku pesupäev" 2007

Välislingid

• [1]
• [2]
• [3]
• [4]