Erinevus lehekülje "A-vitamiin" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 3014 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{| align=right width=300 border=1 style="border-collapse: collapse"
|-
|-
| colspan=2 |[[Pilt:All-trans-Retinol2.svg|300px|Retinooli struktuur]]
|-
| colspan=2 |[[Pilt:Retinol 3D ball.png|177 px|Retinooli molekuli mudel]]
|-
! bgcolor="#73FB97" colspan=2 | Üldandmed
| bgcolor="#ffeedd" colspan=2 | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref><br>
|}
'''A-vitamiin''' (ehk enimkasutatava komponendi järgi [[retinool]]) on bioaktiivne asendamatute [[biomikromolekul]]ide rühm, ka [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]],. misA-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks, [[luu]] kasvuks ja [[nägemine|nägemisteravuse]] hoidmiseks, immuunsuseks aga ka antioksüdantse regulaatorina.<ref>[[M. Zilmer]], [[E. Karelson]], [[T. Vihalemm]], [[A.Rehema]], [[K. Zilmer]], '' Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.'', [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]], [[2008]]</ref> A-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osade [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. A-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. A-vitamiin on koondnimetus ka paljude A-vitamiini laadset biopotentsi (inglise keeles ''biopotency'') ja bioaktiivsust omavate ainete, ühendite, [[derivaat]]ide, [[vitameer]]ide jpt ainete kohta.
 
==Keemiline struktuur ja omadused==
 
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]], [[retinaal]] ja [[retinoidid]].
== Avastuslugu ==
 
Vitamiinide avastuslugu algab aastal [[1906]], kui näidati, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid.
 
[[1917]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer McCollum]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Mendel]] ja [[Thomas Burre Osborne]] [[Yale'i ülikool]]ist. Äsja oli avastatud [[B-vitamiin]] ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".
 
Esimesena sünteesisid A-vitamiini [[1947]] [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]].
 
==Nomenklatuur==
*IUPAC nimetus - ''(2E,4E,6E,8E)-3,7-Dimethyl-9-(2,6,6-trimethyl-1-cyclohexen-1-yl)-2,4,6,8-nonatetraen-1-ol'' (retinool)
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]]- [[V04CB01]]
*[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]]- [[QV04CB01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QV04CB01 Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)]</ref>
 
==Saamine ja depood==
*[[muna (toiduaine)|munad]], keedetud (0,22 mg).
===Taimsed depood===
Taimsetest allikatest saavad organismid [[A-eelvitamiin]]e karotenoide, need muudaetakse A-vitamiiniks keha sees:
*[[porgand]], toores (0,84 mg);
*[[maguskartul]] ehk bataat (0,71 mg);
 
==Vaegus==
== A-vitamiinivaegus inimestel ==
== Avitaminoos ==
 
A-vitamiini vaegusvitamiinivaegus ehk [[avitaminoos]] mõjutab miljoneid lapsi kogu maailmas. [[Arengumaad]]es jääb igal aastal A-vitamiini vaeguse tõttu pimedaks veerand kuni pool miljonit last. Kõige rohkem on selliseid lapsi [[Lõuna-Aasia]]s ja [[Aafrika]]s. [[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]] WHO on avitaminoosi üldise leviku tõttu käivitanud arengumaades hulga algatusi. WHO enese hinnangul on nende tulemusel alates 1998. aastast 40 riigis ära hoitud 1,25 miljonit surmajuhtumit.
 
Avitaminoos võib esineda nii esmase kui teisese vaegusena. Esmane vaegus esineb lastel ja täiskasvanutel, kes ei tarbi piisavalt kollaseid ja rohelisi [[köögivili|köögivilju]], [[puuvili|puuvilju]] ja [[maks]]a. Imiku varane rinnast võõrutamine suurendab samuti avitaminoosi ohtu. Teisene vaegus tuleb [[lipiidid]]e kroonilisest vähesest imendumisest organismi. Seda võivad põhjustada [[sapp|sapi]] tootmise ja eritumise kahjustused, rasva vähene tarbimine ja [[oksüdant]]ide liigne tarbimine, näiteks [[suitsetamine]].
A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sõltub rakusisesest lahustumisest ja imendumisest peensooles, mis vähese rasva dieedil on keeruline. [[Tsink|Tsingi]]vaegus halvendab samuti A-vitamiini imendumist, transporti ja [[metabolism]]i, sest A-vitamiini transportivate [[proteiin]]ide sünteesiks on tsink hädavajalik, samuti [[retinool]]i [[oksüdeerumine|oksüdeerimiseks]] [[retinaal]]iks. [[Alatoitlus]]ega populatsioonides võib A-vitamiini ja tsingi vähene tarbimine põhjustada ka psüühilisi probleeme. Randomiseeritud [[topeltpime katse]] [[Burkina Faso]]s näitas A-vitamiini ja tsingi pille tarvitavate laste palju väiksemat suremust [[malaaria]]sse, võrreldes lastega, kes neid pille ei tarvitanud.
 
Eriti ohtlik on avitaminoos rasedatele ja last rinnaga toitvatele naistele, sest kui harilikult vaevused taganevad pärast seda, kui A-vitamiini korralikult tarvitama hakatakse (kui inimene just päris surma äärel pole), siis loote embrüonaalse arengu ja postnataalse arengu ajal arenenud(areneams) biomolekulaarsed (sh [[hormoonid]], [[vitamiinid]] jt esamsedesmased metaboliidid) kahjustused võivad hilisemas elus haiguslike seisundite esile kerkimist soodustada.
 
=== A-vitamiinivaeguse klassifikatsioon ===
==Keemiline struktuur ja omadused==
A- vitamiinivaegused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel ''Toitumisvaeguse muude liikidena'' jaotises '''E.50''' ning erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.
 
'''A-vitamiinivaeguse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena'''
A-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklites [[retinool]], [[retinaal]] ja [[retinoidid]].
{| class="wikitable sortable"
!Alamjaotised
!Nimetus
 
|-
| [[E50.0]]
| A-vitamiinivaegus sidekesta kseroosiga
 
|-
| [[E50.1]]
| A-vitamiinivaegus Bitot' laikude ja sidekesta kseroosiga
|-
| [[E50.2]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroosiga
 
|-
| [[E50.3]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta haavandi ja kseroosiga
|-
| [[E50.4]]
| A-vitamiinivaegus keratomalaatsiaga
 
|-
| [[E50.5]]
| A-vitamiinivaegus videvinägevuse-päevipimedusega
 
|-
| [[E50.6]]
| A-vitamiinivaegus sarvkesta kseroftalmiliste armidega
 
|-
| [[E50.7]]
| A-vitamiinivaeguse muud silmailmingud
 
|-
| [[E50.8]]
| A-vitamiinivaeguse muud ilmingud
|-
| [[E50.9]]
| Täpsustamata A-vitamiinivaegus
 
|}
 
== Avastuslugu ==
 
VitamiinideA- vitamiini avastuslugu algab aastal [[1906]], kui näidati[[Frederick Gowland Hopkins]]i poolt läbiviidud katsed rottidega näitasid, et peale [[valgud|valkude]], [[rasvad]]e ja [[süsivesikud|süsivesikute]] vajavad kariloomadkatseloomad kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning tervena püsimiseks veel mingeid aineidtundmatuid toitaineid.
 
*[[1913]]. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult [[Elmer Verner McCollum]] ja [[Marguerite Davis]] [[Wisconsin-Madisoni ülikool]]ist ning [[Lafayette Benedict Mendel]] ja [[Thomas Burr Osborne]] [[Yale'i ülikool]]ist. Äsja oli avastatud [[B-vitamiin]] ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A" (1918). Aastal [[1920]] nimetati aine A-vitamiiniks. A-vitamiini keemilise struktuuri esmakirjeldajaks ([[1932]]) loetakse [[Paul Karrer]]i. Aastal [[1937]]. eraldasid ja kristalliseerisid selle aine [[Harry Holmes]] ja [[Ruth Corbet]]. A-vitamiini sünteesimeetodid koostasid [[taani]] keemikud [[David Adriaan van Dorp]] ja [[Jozef Ferdinand Arens]] [[1946]]. aastal ning [[Otto Isler]] koos kolleegidega [[1947]]. aastal.<ref>name=Semba>{{cite journal|last=Semba|first=Richard|title=On the 'Discovery' of Vitamin A.|journal=Annals of Nutrition and Metabolism|year=2012|volume=61|issue=3|pages=192–198|doi=10.1159/000343124}}</ref>
 
==Vaata ka==
* [[Isotretinoiin]]
* [[A-hüpervitaminoos]]
* [[AD3-vitamiin|AD<sub>3</sub>-vitamiin]]
 
[[Kategooria:Vitamiinid]]
[[Kategooria:Steroidid]]
 
 
{{Link FA|hr}}
24 052

muudatust

Navigeerimismenüü