Iannis Xenakis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
Xenakiselt pärineb ka teoreetilisi töid, sealhulgas "[[Musiques formelles]]" (1963). |
Xenakiselt pärineb ka teoreetilisi töid, sealhulgas "[[Musiques formelles]]" (1963). |
||
{{JÄRJESTA:Xenakis, Iannis}} |
|||
[[Kategooria:Kreeka heliloojad]] |
|||
[[Kategooria:Kreeka arhitektid]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1922]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 2001]] |
|||
Redaktsioon: 12. august 2013, kell 21:07
Iannis Xenakis (ka Yannis Xenakis; kreekapäraselt Iánnis Xenákis (Ιάννης Ξενάκης); 29. mai 1922 Brăila, Rumeenia – 4. veebruar 2001 Pariis), oli kreeka päritolu helilooja ja arhitekt, kes elas põhiliselt Prantsusmaal.
Ta lõi alates 1954. aastast muusikat uues tehnikas, mida nimetatakse stohhastiliseks muusikaks. See meetod kasutab muu hulgas tõenäosusteooriat ja hulgateooriat.
Ta õppis Ateena Rahvuslikus Tehnikaülikoolis ja Pariisis Le Corbusier' käe all arhitektuuri ning Pariisis Arthur Honeggeri, Darius Milhaud' ja Olivier Messiaeni käe all kompositsiooni.
Aastast 1947 töötas ta Pariisis Le Corbusier' juures arhitektina.
Aastal 1966 rajas ta Pariisis keskuse Centre d'Études de Mathématique et Automatique Musicales (CEMAMu) ning 1967 Bloomingtonis Indiana Ülikooli juures keskuse Center of Mathematical and Automated Music. Ta õpetas Pariisi ülikoolis.
Helitöid
- Métastasis orkestrile, 61 pilli (1954)
- Eonta klaverile ja viiele vaskpuhkpillile (1964) *Anaktoria 8 pillile (1969)
- Eridanos 68 pillile (1973)
- Tracées 94 pillile (1987)
- Kyania 90 pillile (1990)
- Dox-orkh sooloviiulile ja 89 pilliga orkestrile (1991).
Ta on loonud ka vokaalteoseidm elektroonilist muusikat ja klaverimuusikat.
Xenakiselt pärineb ka teoreetilisi töid, sealhulgas "Musiques formelles" (1963).