Arminius: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida: 5. rida:
Arminius pärines [[Heruskid|heruskid]]e hõimust. Teenis Rooma armees ning kuulus ratsaniku seisusesse, kuid lahkus teenistusest ning kasutas seal omandatud teadmisi ja oskusi, et koos teiste hõimudega roomlaste vastu võidelda. Hiljem sai temast heruskide hõimu pealik, kes suutis oma juhtimise alla koondada Rooma vastase germaani hõimude koalitsiooni. Selle abil võideti roomlasi Tetoburgi metsa lahingus.<ref>Schmoekel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 52-53.</ref>
Arminius pärines [[Heruskid|heruskid]]e hõimust. Teenis Rooma armees ning kuulus ratsaniku seisusesse, kuid lahkus teenistusest ning kasutas seal omandatud teadmisi ja oskusi, et koos teiste hõimudega roomlaste vastu võidelda. Hiljem sai temast heruskide hõimu pealik, kes suutis oma juhtimise alla koondada Rooma vastase germaani hõimude koalitsiooni. Selle abil võideti roomlasi Tetoburgi metsa lahingus.<ref>Schmoekel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 52-53.</ref>


Sellele järgnes Rooma väejuhi [[Germanicus]]e vasturünnak. Arminius sai lüüa ning tema mõju kahanes. Pärast Germanicuse Germaaniast tagasitõmbumist sõdis 17. aastal [[Markomannid|markomannide]] hõimu juhtinud Marbodiga (Marboduus), kuid ei saavutanud võitu. Arminius suri hiljem segastel asjaoludel. Rooma ajaloolane Tacitus oletas, et ta tapeti 21. aastal ning tapjaks oli keegi tema sugulastest.<ref>Schmoekel, Reinhard. Lk. 60.</ref>
Sellele järgnes Rooma väejuhi [[Germanicus]]e vasturünnak. Pärast Germanicuse Germaaniast tagasitõmbumist sõdis 17. aastal [[Markomannid|markomannide]] hõimu juhtinud Marbodiga (Marboduus), kuid ei saavutanud võitu. Arminius suri hiljem segastel asjaoludel. Rooma ajaloolane Tacitus oletas, et ta tapeti 21. aastal ning tapjaks oli keegi tema sugulastest.<ref>Schmoekel, Reinhard. Lk. 60.</ref>


Arminiuse võidul [[Teutoburgi mets]]as olid kaugeleulatuvad tagajärjed nii [[Rooma impeerium]]i kui germaani ravaste jaoks. Roomlased ei teinud enam ühtegi tõsist katset [[Rein]]i jõe taga asuvaid alasid püsivalt enda kontrolli alla saada.
Arminiuse võidul [[Teutoburgi mets]]as olid kaugeleulatuvad tagajärjed nii [[Rooma impeerium]]i kui germaani ravaste jaoks. Roomlased ei teinud enam ühtegi tõsist katset [[Rein]]i jõe taga asuvaid alasid püsivalt enda kontrolli alla saada.

Redaktsioon: 11. august 2013, kell 01:24

Arminius.

Arminius (18/17 eKr – AD 21), tuntud ka kui Armin või Hermann (Arminius on latinaseering nagu ka Lembitus), oli germaani hõimude juht, kes võitis Vana-Rooma armeed Teutoburgi metsa lahingus.

Elulugu

Arminius pärines heruskide hõimust. Teenis Rooma armees ning kuulus ratsaniku seisusesse, kuid lahkus teenistusest ning kasutas seal omandatud teadmisi ja oskusi, et koos teiste hõimudega roomlaste vastu võidelda. Hiljem sai temast heruskide hõimu pealik, kes suutis oma juhtimise alla koondada Rooma vastase germaani hõimude koalitsiooni. Selle abil võideti roomlasi Tetoburgi metsa lahingus.[1]

Sellele järgnes Rooma väejuhi Germanicuse vasturünnak. Pärast Germanicuse Germaaniast tagasitõmbumist sõdis 17. aastal markomannide hõimu juhtinud Marbodiga (Marboduus), kuid ei saavutanud võitu. Arminius suri hiljem segastel asjaoludel. Rooma ajaloolane Tacitus oletas, et ta tapeti 21. aastal ning tapjaks oli keegi tema sugulastest.[2]

Arminiuse võidul Teutoburgi metsas olid kaugeleulatuvad tagajärjed nii Rooma impeeriumi kui germaani ravaste jaoks. Roomlased ei teinud enam ühtegi tõsist katset Reini jõe taga asuvaid alasid püsivalt enda kontrolli alla saada.

Viited

  1. Schmoekel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 52-53.
  2. Schmoekel, Reinhard. Lk. 60.

Mall:Link FA