August Sang

August Sang (27. juuli 1914 Pärnu - 14. oktoober 1969 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija. Kersti Merilaasi abikaasa ja Joel Sanga isa.

Lõpetas 1932. aastal Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Sõjaväekohustuse täitmise järel astus Sang 1934. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis vaheaegadega kuni 1942. aastani.

Järjekindlamalt hakkas Sang luulega tegelema gümnaasiumi lõpuklassis (kuigi esimesed katsetused juba üheksa-aastaselt). 1933. aastal võttis osa luulevõistlusest luuletusega Improvisatsioon quick- step tempos, mis avaldati Injo varjunime all ajakirjas Kevadik.

Ajakirjas Looming debüteeris August Sang 1934. aastal.

Esikkogu Üks noormees otsib õnne ilmus alles 1936. aastal. Samal ajal alustas ka publitsistika kirjutamisega: arvukalt retsensioone ja ülevaateid.

Osales 1930. lõpul Arbujate antoloogias

1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, kuid dekadentsis süüdistatuna arvati ta sealt välja 1950.aastal. Kirjaniku õigusd taastati 1955. aastal.

August Sang on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

Looming

Tõe ja tõeotsimise motiivid läbivad kogu A. Sanga luulet. Luuletaja kalduvus mõtiskleda ja arutleda ilmneb juba tema 1930. aastate luules. Sang oli neid luuletajaid, kelle loomingus autobiograafiline alge on läbivaltnähtav.

Romantiline mõttetrots ei muuda ebameeldivat tegelikkust. Sellest sigineb halvav jõuetustunne, mõnikord sentimentaalsuseni ulatuv melanhoolia. Sotsiaalne keskkond, kus maksab tugevama trügimisõigus ja egoism, ei julgusta toetuma kaasinimesele. Tõetakistused tihenevad vaevavaks ängistuseks, mida väljendab ilmajätuelamus, kõhe üksindustunne, mõnikord hüljatusseisundina tajutud.

Karm iseenesegi vastu, kahtlustab tõeotsija end kõiges, mida kaasinimeses eetiliselt hukka mõistab. Vähem võimalusi pakuvad armastusmotiivid: neis tundub liiga habrast unistlevust, kohmetavat saamatust ja eluvõõrustki; tundeväljendus takerdub situatsioonianalüüsi.

Esikkogu Üks noormees otsib õnne(1936) pole nõrkusteta. Ülepaisutatud noorusnukruse kõrval esineb selles võõraid intonatsioone ja kujundilist ebaühtsust. Heine- mõjuline aksentueeriv värsisüsteem, mis armastab kontraste, iroonilisi repliike ja teritatud puänte. Lihtsas ja selges keelelises koes hakkavad silma ülepakkumised.

Teises luulekogus Müürid (1939) jätkab Sang algatatud põhimotiivi, kuid armastusteema on siin peaaegu täielikult kadunud. Poeetiline maailmapilt on väliste tegurite ja subjektiivsete tunnetustõkete toimel tumenenud. Võrreldes esikkoguga on lüüriline hoiak tugevasti teisenenud, tunnetatav mina on tõmbumas endasse, kontaktid objektiivse tegelikkusega hõrenevad. Sotsiaalset keskkonda võib Müürides ainult aimata.

Müürides jõuab Sang ilmeka, kunstiliselt lihtsa ja sugestiivse mõtiskluseni, kuid loomingu põhiprobleemid jooksevad ummikusse ega leia lahendust. Alles mõnikümmend aastat hiljem saavutas kirjanik tegelikkuses ka isikliku, teda nõrgestavatest kõhklustst vabanenud tõetunnetuse.

August Sanga luules on 1960. aastail otsekui kaks erineva häälestusega poolt. Korduvalt vaevavad luuletajat valusad mälestused, isegi moraalse kaassüü tunne ühiskonnas tehtud suurte vigade pärast.

Sang on paljud oma luuletused pealkirjastanud lauludeks. See rõhutab lihtsat, isegi nagu vanamoelist vormi (laul on olnud luuletuse sünonüümiks), sõnastuse ja lausestuse selgust, värsside korrapärast paigutust.

August Sang tõlkijana

Sanga tõlkelooming oli kõrgetasemeline, viljakas ja väärtkirjandusele keskenduv, eriti luules. Värsstõlkeid on ta teinud umbes kaheteistkümnest keelest. Lõviossa neist moodustavad saksa, vene, prantsuse ja tšehhi keelest tõlgitud värssid.

Luuletõlked on ilmunud kahes osas ja kannavad pealkirja Laenatud laulud. Pealkiri on mitmes mõttes kujukas.

Eesti kirjandushuvilisel on Augast Sanga vahendusel olnud võimalus tutvuda järgmiste poeetide lüürikaga: Puškini, Lermontovi, Nekrassovi, Jessenini, Goethe, Heine, Becheri ja Brechti, Baudelaire`i, Nezvali ja paljude teiste omaga. Proosas ja näitekirjanduses on Sang eesti keelde tõlkinud E. T. A. Hoffmanni, Gorki, Majakovski, Kafka, Kelleri, Moliere´i, Kischi, Feuchtwangeri jt raamatuid.

Teosed

• Üks noormees otsib õnne, 1936
• Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat(koguteos), 1938
• Heinrich Heine (biograafia), 1938
• Müürid, 1939
• Võileib suudlusega, 1963
• Sada laulu (valikkogu), 1965
• Luuletused(valikkogu), 1970
• Väike luuleraamat (valikkogu), 1971
• Laulud (valikkogu), 1977

• Laenatud laulud (tõlkevalimik, 2 köidet), 1973-74

Allikad

• K.Muru Eesti kirjanduse ajalugu Tln. “Valgus” 1984, 4.kd., 2.rmt
• K.Muru Sõnarine. Eesti luule antoloogia Tln. “Eesti Raamat” 1992,2. kd