Uusplatonism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Uusplatonism''' ('''neoplatonism''') on (19. sajandi) termin, millega tähistatakse 3. sajandil pKr tekkinud filosoofiakoolkonda, mis põhines [[Platon]]i ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid [[Plotinos]] ja [[ |
'''Uusplatonism''' ('''neoplatonism''') on (19. sajandi) termin, millega tähistatakse 3. sajandil pKr tekkinud filosoofiakoolkonda, mis põhines [[Platon]]i ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid [[Plotinos]] ja [[Ammonios Sakkas]]. Selle esindajad olid veel [[Iamblichos]], [[Porphyrios]] ja [[Proklos]]. |
||
Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud [[Boethius]]t (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".<ref>Störig, Hans Joachim. Kleine Weltgeschichte der Philosophie. Frankfurt am Main, 1997. Lk. 206.</ref> |
Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud [[Boethius]]t (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".<ref>Störig, Hans Joachim. Kleine Weltgeschichte der Philosophie. Frankfurt am Main, 1997. Lk. 206.</ref> |
Redaktsioon: 3. august 2013, kell 13:16
Uusplatonism (neoplatonism) on (19. sajandi) termin, millega tähistatakse 3. sajandil pKr tekkinud filosoofiakoolkonda, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Selle esindajad olid veel Iamblichos, Porphyrios ja Proklos.
Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".[1]
Viited
- ↑ Störig, Hans Joachim. Kleine Weltgeschichte der Philosophie. Frankfurt am Main, 1997. Lk. 206.