B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 195.222.2.60 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mariina. |
|||
13. rida: | 13. rida: | ||
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. |
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. |
||
Vitamiini allikad on |
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad. |
||
, piim, kaunviljad. |
|||
Seda sünteesitakse ka organismis [[trüptofaan]]ist. See süntees vajab aga ka [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i ja [[püridoksiin]]i ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus [[valkude]] ja [[peptiidide]] sünteesiks on rahuldatud. |
Seda sünteesitakse ka organismis [[trüptofaan]]ist. See süntees vajab aga ka [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i ja [[püridoksiin]]i ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus [[valkude]] ja [[peptiidide]] sünteesiks on rahuldatud. |
||
56. rida: | 55. rida: | ||
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud [[hüperlipoproteineemia]]te ravis. |
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud [[hüperlipoproteineemia]]te ravis. |
||
⚫ | |||
Nikotiinhappe elevantide |
|||
⚫ | |||
==Vananenud nimetused== |
==Vananenud nimetused== |
Redaktsioon: 2. august 2013, kell 19:25
Vitamiin B3 ehk niatsiin (vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP)) on üldnimetus (geneeriline nimetus) vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.[1]Mõlemad on püridiini (ingl k pyridine) derivaadid.[2]
Nikotiinamiid on koensüümide NAD ja NADP reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
Saamine
Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.
Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.
Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.
Biofunktsioonid
Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:
- PyrDH,
- AKGDH,
- rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid,
- redutseerivad ensüümid jne.
Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.
Defitsiit
Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.
Defitsiidi esmatunnused:
- lihaste nõrkus
- väsimus
- depressioon
- anoreksia
- oksendamine
- naha kahjustused
- glossiit.
Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).
Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.
Manustamine
RDA:
- meestel 16–20 mg
- naistel 14–17 mg
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.
Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150mg ja 400mg.
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.
Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.
Vananenud nimetused
- antipellagra faktor
- vitamiin PP
- antipellagra vitamiin
- ingl k anti-blacktongue factor
Avastamine
Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.[3]
- 1873-ndal aastal uuris Hugo Weidel nikotiini(ingl k nicotine). Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.[4]
- Funk arvas enda poolt riiskliidest keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud Suzuki,U., Shimamura,U. ja Odake, S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga amiinide klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k m-Pyridin-karbonsäure).[5]
- 1937-ndal aastal avastas Conrad Elvehjem molekuli, mis hiljem nimetati niatsiiniks .
Vaata ka
Viited
Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid
- Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
- Patrick F. Fox, Paul L. H. McSweeney, Dairy Chemistry and Biochemistry, Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
- Gerald Litwack, Human Biochemistry and Disease, Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4
Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)
Lisalugemist
THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR, J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149. http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)]
Välisallikad
- [http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrient&dbid=83 Sissekanne saidil
http://www.whfoods.com/(vaadatud 03.06.2013) B3-vitamiin]