Populatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:


==Populatsioonigeneetika==
==Populatsioonigeneetika==
[[Populatsioonigeneetika]] järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse [[liik]]i.<ref>{{cite book
[[Populatsioonigeneetika]] järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse [[liik (bioloogia)|liik]]i.<ref>{{cite book
| last = Hartl
| last = Hartl
| first = Daniel
| first = Daniel

Redaktsioon: 31. juuli 2013, kell 21:57

 See artikkel räägib ökoloogia mõistest; matemaatilise statistika mõistest vaata artiklit Üldkogum.

Inimpopulatsiooni jaotus maailmas 1994. aastal.
Legend

Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Tavaliselt on ristumise tõenäosus oluliselt suurem ühises elukohas elavate isendite vahel (inbreeding), kui sellest eemal geograafiliselt isoleeritud alas elavate isendite vahel (crossbreeding).[1]

Sotsioloogias tähendab populatsioon inimeste gruppi.

Demograafia on sotsiaalteadus, mis tegeleb inimpopulatsioonide statistilise õpetusega.

Populatsioonigeneetika

Populatsioonigeneetika järgi kõik organismid, kus isendipaar saab omavahel järglasi, moodustavad paljunemisvõimelise populatsiooni. Eeldus on vaid selles, et kõik populatsiooni liikmed kuuluksid ühte ja samasse liiki.[2]

Vaata ka

Viited

  1. Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 45. ISBN 978-0-87893-308-2.
  2. Hartl, Daniel (2007). Principles of Population Genetics. Sinauer Associates. Lk 95. ISBN 978-0-87893-308-2.