Rotterdam: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rotterdam (1997)]]}}
{{See artikkel|räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rotterdam (1997)]]}}
{{linn
{{linn
| nimi = Rotterdam
| nimi = Rotterdam
| hääldus =
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = holland | Rotterdam |
| omakeelne_nimi_1 = holland | Rotterdam |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag_Rotterdam.svg|125px|border|Rotterdami lipp]]
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag_Rotterdam.svg|125px|border|Rotterdami lipp]]
| lipu_link = [[Rotterdami lipp]]
| lipu_link = [[Rotterdami lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Rotterdam wapen.svg|120px|Rotterdami vapp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Rotterdam wapen.svg|120px|Rotterdami vapp]]
| vapi_link = [[Rotterdami vapp]]
| vapi_link = [[Rotterdami vapp]]
| pindala = 304,2
| pindala = 304,2
| elanikke = 603 400 (2010)
| elanikke = 603 400 (2010)
| lat_deg = 51
| lat_deg = 51
| lat_min = 55
| lat_min = 55
| lat_ik = N
| lat_ik = N
| lon_deg = 4
| lon_deg = 4
| lon_min = 30
| lon_min = 30
| lon_ik = E
| lon_ik = E
| asendikaardi_pilt = [[Image:LocatieRotterdam.png|200px|Rotterdami asendikaart]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:LocatieRotterdam.png|200px|Rotterdami asendikaart]]
}}
}}
'''Rotterdam''' on [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland|Lõuna-Hollandi provints]]is. Rotterdamis asub Euroopa suurim [[sadam]].
'''Rotterdam''' on [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis asuv [[linn]]. Rotterdamis asub Euroopa suurim [[sadam]].

Rotterdam oli [[2001]]. aastal [[Euroopa kultuuripealinn]].


==Nimi==
==Nimi==

Linna nimi tuleneb sõnadest ''dam'' (tamm) ning ''[[Rotte]]'' (jõe nimi). Rotte jõgi suubub [[Nieuwe Maas]]i, [[Rein]]ist ja [[Maas]]ist ühinenud vooli, mis voolab lääne suunas Põhjamere poole.
Linna nimi tuleneb [[hollandi keel|hollandi]] sõnadest ''dam'' ('[[tamm (ehitis)|tamm]]') ning ''[[Rotte]]'' (jõe nimi). Rotte jõgi suubub tänapäeval [[Nieuwe Maas]]i, mida linna asutamise paiku kutsuti nimedega [[Merwede]] ja [[Waal]]. See on [[Rein]]i, kuni [[20. sajand]]i alguseni Reini ja [[Maas]]i ühise [[delta]] haru, mis voolab lääne suunas [[Põhjameri|Põhjamere]] poole.

Jõe nimi oli minevikus Rotta ning see oli moodustunud sõnadest ''rot'' 'mudane' ja ''a'' 'vesi'.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Rotterdamile andis linnaõigused [[7. juuni]]l [[1340]] [[Wilhelm IV]].
Rotte jõe [[suue|suudmes]] asuvas [[madalsoo]]s oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti [[uputus]], mis sundis elanikke kodude kaitseks tamme ehitama. Tänapäevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte jõe tamm (hollandi keeles ''Rotterdam'') ehitati [[1260. aastad|1260. aastatel]] ja asus tänapäeva Hoogstraati kohal.

Rotterdamile andis linnaõigused [[7. juuni]]l [[1340]] [[Hollandi krahv]] Willem IV, kes on rohkem tuntud [[Hainault' krahv]]i [[Guillaume II]]-na. Sel ajal oli linnas 2 tuhat elanikku.

1350. aasta paiku valmis [[Rotterdami kanal]] (''Rotterdamsche Schie''), mis avas veetee Rotterdamist põhjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutõuke ning muutis Rotterdami tähtsaks sadamaks, mille kaudu peeti ühendust Hollandi, [[Inglismaa]] ja [[Saksamaa]] linnadega.

[[1488]] piiras Rotterdami [[Frans van Brederode]], kes ei tunnustanud [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] võimu. [[1490|Ülejärgmisel aastal]] sai van Brederode ülestõus lüüa ja ta ise suri viimases lahingus saadud haavadesse.

[[1563]] oli Rotterdamis suur [[tulekahju]].

[[1574]] asutati Rotterdami [[admiraliteet]].

[[1622]] püstitati Rotterdamis [[ausammas]] [[Rotterdami Erasmus]]ele.

[[1722]] asutati linnas [[börs]].

[[1769]] asutati [[Bataavia Eksperimentaalfilosoofia Ühing]]. Eksperimentaalfilosoofiaks nimetati tollal [[teadus]]t. See ühing eksisteerib sama nime all tänapäevani ning keskendub oma tegevuses peamiselt [[meditsiin]]ile ja inseneriteadustele.

[[1781]] asutati Rotterdami akadeemia, mis tegeleb peamiselt [[kunst]]i ja [[disain]]i vallas ning kannab alates [[1998]] nime [[Willem de Kooningi akadeemia]]. Kõnekeeles kutsutakse seda Rotterdami akadeemiaks tänapäevani.

[[1835]] valmis [[raekoda]].

[[1844]] asutati mõjukas [[liberalism|liberaalne]] [[päevaleht]] "Nieuwe Rotterdamsche Courant". See ajaleht ühines [[1970]] [[Amsterdam]]i liberaalse päevalehega ja ühinenud ajaleht "NRC Handelsblad" ilmub tänapäevani.

[[1847]] valmis Rotterdami ja Amsterdami vahel [[raudtee]] ja avati Rotterdami Delfti raudteejaam, mis suleti [[1940]].

[[1849]] avati Frans Jacob Otto Boijmansi pärandatud kunstikogu põhjal Boijmansi muuseum. Tänapäeval kannab see nime [[Boimans Van Beuningeni muuseum]] ja see on Rotterdami tähtsaim kunstimuuseum.

[[1851]] avati Maasi Sõude- ja Jahtklubi, mis alates [[1901]] kannab nime Kuninglik Sõude- ja Jahtklubi.

[[1857]] asutati [[Rotterdami loomaaed]] ja [[1859]] [[raamatukogu]]. [[1870]] avati munitsipaalveevärk. [[1872]] valmis [[Nieuwe Waterweg]], laevatatav [[kanal]], mis parandas laevade juurdepääsu Rotterdami sadamasse ja võimaldas linnal kasvama hakata Nieuwe Maasist lõunasse. [[1873]] loodi Hollandi-Ameerika Aurulaevakompanii, mis nime [[Holland America Line]] all tegutseb tänapäevani. [[1874]] avati esimene [[purskkaev]] (Uuel Turul) ja meresõidumuuseum. [[1876]] rajati linnapuhastusettevõte Rotterdami Puhastusteenindus, mis nime [[Roteb]] all tegutseb tänapäevani. [[1877]] avati raudteejaam Rotterdam Zuid ja selleni viiv [[raudteesild]] üle Nieuwe Maasi. [[1879]] pandi käima [[hobutramm]]. [[1885]] avati geograafia- ja etnograafiamuuseum, mis nime all [[Wereldmuseum]] ('maailmamuuseum') tegutseb tänapäevani. [[1894]] rajati munitsipaalne gaasiettevõte ja elektrivõrk.

[[1898]] valmis [[Witte Huis]] ('Valge maja'), mis oli 10-korruseline ja 43 m kõrge ning rajatud [[juugend]]stiilis. See oli valmimise ajal [[Euroopa]] kõrgeim kontorihoone.

[[1904]] avati Rotterdami ajaloomuuseum. [[1905]] asendati hobutrammid [[elektritramm]]idega. [[1908]] asutati [[jalgpalliklubi]], mis tänapäeval kannab nime [[Rotterdami Feyenoord]]. [[1913]] avati Hollandi Kommertskool, mis tänapäeval kannab nime [[Erasmuse ülikool Rotterdamis]]. [[1918]] asutati [[Rotterdami filharmooniaorkester]]. [[1937]] valmisid [[Stadion Feijenoord]] ja selle juurde kuuluv Rotterdami staadioni raudteejaam.

[[Pilt:Rotterdam.jpg|pisi|Rotterdam pärast pommitamist (1940)]]
[[Teine Maailmasõda|Teises Maailmasõjas]] ründas Saksamaa Hollandit [[10. mai]]l [[1940]]. [[Adolf Hitler]] oli lootnud Hollandi ühe päevaga vallutada, kuid Hollandi sõjavägi]] hakkas vastu. Karistuseks käskis Hitler [[14. mai]]l Rotterdami pommitada. [[Luftwaffe]] viskas linnasüdamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas [[tuletorm]]i. 2,6 km² linna keskosas oli täielikult maatasa tehtud. Kokku hävitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli küll alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste päevade pommirünnakute tõttu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga kodutuks jäi 85 tuhat inimest. Saksamaa ähvardas samal viisil rünnata teisigi Hollandi linnu, mistõttu Hollandi valitsus [[15. mai|järgmisel päeval]] kapituleerus.

Pärast sõda ehitati Rotterdam jälle üles. [[1956]] avati [[Rotterdami lennujaam]]. [[1960]] valmis 185 m kõrgune [[Euromast]]. [[1962]] sai Rotterdam maailma kõige suurema kaubakäibega sadamaks maailmas (tonnide poolest) ja oli seda kuni [[2004]]. aastani, kui temast möödus [[Šanghai]].

[[1968]] avati [[Rotterdami metroo]], mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga üks maailma kõige lühemaid, kuni [[1982]] avati teine liin. Tänapäeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.

Rotterdam oli [[2001]]. aastal [[Euroopa kultuuripealinn]]. Samal aastal valmisid 33-korruseline 123 m kõrgune [[pilvelõhkuja]] [[Maailma Sadamakeskus]] ja [[okeanaarium]].

Alates [[2009]] on [[rotterdami linnapea]] [[Ahmed Aboutaleb]]. Ta on esimene Hollandi suure linna linnapea, kes on [[islam|moslem]]. Lisaks on ta [[topeltkodakondsus]]ega: ta on sündinud [[Maroko]]s ja tal on lisaks Hollandi omale Maroko kodakondsus.


==Rahvastik==
==Rahvastik==
[[Pilt:RotterdamMaasNederland.jpg|thumb|310px|Rotterdami siluett Erasmuse sillaga]]
[[Pilt:RotterdamMaasNederland.jpg|pisi|310px|Rotterdami siluett Erasmuse sillaga]]
2010. aastal elas Rotterdamis 603 400 inimest.
2010. aastal elas Rotterdamis 603 400 inimest.


36. rida: 83. rida:
* Kokku: 582 949
* Kokku: 582 949
* [[hollandlased]]: 313 765
* [[hollandlased]]: 313 765
* [[surinamelased]]: 51 885
* [[surinamlased]]: 51 885
* [[türklased]]: 45 699
* [[türklased]]: 45 699
* [[marokolased]]: 37 476
* [[marokolased]]: 37 476
* [[hollandi antillased]] / [[arubalased]]: 19 562
* [[Hollandi Antillid]]elt või [[Aruba]]lt pärit: 19 562
* teised [[EL]]: 32 134
* teistest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] maadest: 32 134
* teised: 67 457.
* teised: 67 457.


47. rida: 94. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commons|Rotterdam}}
{{commons}}
* [http://www.rotterdam.nl Rotterdami koduleht] (''hollandi ja inglise keeles'')
* [http://www.rotterdam.nl Rotterdami koduleht] (hollandi ja inglise keeles)


[[Kategooria:Rotterdam| ]]
[[Kategooria:Rotterdam| ]]

Redaktsioon: 31. juuli 2013, kell 21:05

 See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Rotterdam (1997)
Rotterdam
holland Rotterdam
Pindala 304,2 km²
Elanikke 603 400 (2010)
Koordinaadid 51° 55′ N, 4° 29′ E
Rotterdami asendikaart

Rotterdam on Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis asuv linn. Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam.

Nimi

Linna nimi tuleneb hollandi sõnadest dam ('tamm') ning Rotte (jõe nimi). Rotte jõgi suubub tänapäeval Nieuwe Maasi, mida linna asutamise paiku kutsuti nimedega Merwede ja Waal. See on Reini, kuni 20. sajandi alguseni Reini ja Maasi ühise delta haru, mis voolab lääne suunas Põhjamere poole.

Jõe nimi oli minevikus Rotta ning see oli moodustunud sõnadest rot 'mudane' ja a 'vesi'.

Ajalugu

Rotte jõe suudmes asuvas madalsoos oli asula juba 900. aasta paiku. 1150. aasta paiku tabas seda kanti uputus, mis sundis elanikke kodude kaitseks tamme ehitama. Tänapäevase Nieuwe Maasi kaldale rajati Schielandi Suurveetamm. Rotte jõe tamm (hollandi keeles Rotterdam) ehitati 1260. aastatel ja asus tänapäeva Hoogstraati kohal.

Rotterdamile andis linnaõigused 7. juunil 1340 Hollandi krahv Willem IV, kes on rohkem tuntud Hainault' krahvi Guillaume II-na. Sel ajal oli linnas 2 tuhat elanikku.

1350. aasta paiku valmis Rotterdami kanal (Rotterdamsche Schie), mis avas veetee Rotterdamist põhjapoolsetesse linnadesse. See kanal andis linnale suure arengutõuke ning muutis Rotterdami tähtsaks sadamaks, mille kaudu peeti ühendust Hollandi, Inglismaa ja Saksamaa linnadega.

1488 piiras Rotterdami Frans van Brederode, kes ei tunnustanud Saksa-Rooma keisri Maximilian I võimu. Ülejärgmisel aastal sai van Brederode ülestõus lüüa ja ta ise suri viimases lahingus saadud haavadesse.

1563 oli Rotterdamis suur tulekahju.

1574 asutati Rotterdami admiraliteet.

1622 püstitati Rotterdamis ausammas Rotterdami Erasmusele.

1722 asutati linnas börs.

1769 asutati Bataavia Eksperimentaalfilosoofia Ühing. Eksperimentaalfilosoofiaks nimetati tollal teadust. See ühing eksisteerib sama nime all tänapäevani ning keskendub oma tegevuses peamiselt meditsiinile ja inseneriteadustele.

1781 asutati Rotterdami akadeemia, mis tegeleb peamiselt kunsti ja disaini vallas ning kannab alates 1998 nime Willem de Kooningi akadeemia. Kõnekeeles kutsutakse seda Rotterdami akadeemiaks tänapäevani.

1835 valmis raekoda.

1844 asutati mõjukas liberaalne päevaleht "Nieuwe Rotterdamsche Courant". See ajaleht ühines 1970 Amsterdami liberaalse päevalehega ja ühinenud ajaleht "NRC Handelsblad" ilmub tänapäevani.

1847 valmis Rotterdami ja Amsterdami vahel raudtee ja avati Rotterdami Delfti raudteejaam, mis suleti 1940.

1849 avati Frans Jacob Otto Boijmansi pärandatud kunstikogu põhjal Boijmansi muuseum. Tänapäeval kannab see nime Boimans Van Beuningeni muuseum ja see on Rotterdami tähtsaim kunstimuuseum.

1851 avati Maasi Sõude- ja Jahtklubi, mis alates 1901 kannab nime Kuninglik Sõude- ja Jahtklubi.

1857 asutati Rotterdami loomaaed ja 1859 raamatukogu. 1870 avati munitsipaalveevärk. 1872 valmis Nieuwe Waterweg, laevatatav kanal, mis parandas laevade juurdepääsu Rotterdami sadamasse ja võimaldas linnal kasvama hakata Nieuwe Maasist lõunasse. 1873 loodi Hollandi-Ameerika Aurulaevakompanii, mis nime Holland America Line all tegutseb tänapäevani. 1874 avati esimene purskkaev (Uuel Turul) ja meresõidumuuseum. 1876 rajati linnapuhastusettevõte Rotterdami Puhastusteenindus, mis nime Roteb all tegutseb tänapäevani. 1877 avati raudteejaam Rotterdam Zuid ja selleni viiv raudteesild üle Nieuwe Maasi. 1879 pandi käima hobutramm. 1885 avati geograafia- ja etnograafiamuuseum, mis nime all Wereldmuseum ('maailmamuuseum') tegutseb tänapäevani. 1894 rajati munitsipaalne gaasiettevõte ja elektrivõrk.

1898 valmis Witte Huis ('Valge maja'), mis oli 10-korruseline ja 43 m kõrge ning rajatud juugendstiilis. See oli valmimise ajal Euroopa kõrgeim kontorihoone.

1904 avati Rotterdami ajaloomuuseum. 1905 asendati hobutrammid elektritrammidega. 1908 asutati jalgpalliklubi, mis tänapäeval kannab nime Rotterdami Feyenoord. 1913 avati Hollandi Kommertskool, mis tänapäeval kannab nime Erasmuse ülikool Rotterdamis. 1918 asutati Rotterdami filharmooniaorkester. 1937 valmisid Stadion Feijenoord ja selle juurde kuuluv Rotterdami staadioni raudteejaam.

Rotterdam pärast pommitamist (1940)

Teises Maailmasõjas ründas Saksamaa Hollandit 10. mail 1940. Adolf Hitler oli lootnud Hollandi ühe päevaga vallutada, kuid Hollandi sõjavägi]] hakkas vastu. Karistuseks käskis Hitler 14. mail Rotterdami pommitada. Luftwaffe viskas linnasüdamele ligi 100 tonni pomme, mis tekitas linnas tuletormi. 2,6 km² linna keskosas oli täielikult maatasa tehtud. Kokku hävitati 24 978 elumaja, 2320 kauplust, 775 ladu, 62 kooli ja 24 kirikut. Hukkunuid oli küll alla 1000, sest inimesed olid enamjaolt eelmiste päevade pommirünnakute tõttu ohutumatesse kohtadesse pagenud, aga kodutuks jäi 85 tuhat inimest. Saksamaa ähvardas samal viisil rünnata teisigi Hollandi linnu, mistõttu Hollandi valitsus järgmisel päeval kapituleerus.

Pärast sõda ehitati Rotterdam jälle üles. 1956 avati Rotterdami lennujaam. 1960 valmis 185 m kõrgune Euromast. 1962 sai Rotterdam maailma kõige suurema kaubakäibega sadamaks maailmas (tonnide poolest) ja oli seda kuni 2004. aastani, kui temast möödus Šanghai.

1968 avati Rotterdami metroo, mis valmimise ajal oli 5,9 kilomeetriga üks maailma kõige lühemaid, kuni 1982 avati teine liin. Tänapäeval on sellel 5 liini ja 62 jaama liinide kogupikkusega 78,3 km.

Rotterdam oli 2001. aastal Euroopa kultuuripealinn. Samal aastal valmisid 33-korruseline 123 m kõrgune pilvelõhkuja Maailma Sadamakeskus ja okeanaarium.

Alates 2009 on rotterdami linnapea Ahmed Aboutaleb. Ta on esimene Hollandi suure linna linnapea, kes on moslem. Lisaks on ta topeltkodakondsusega: ta on sündinud Marokos ja tal on lisaks Hollandi omale Maroko kodakondsus.

Rahvastik

Rotterdami siluett Erasmuse sillaga

2010. aastal elas Rotterdamis 603 400 inimest.

Etniline koosseis 2008. aastal:

Sport

Linnas on jalgpalliklubid Rotterdami Sparta ja Rotterdami Feyenoord.

Välislingid

1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Nova Gorica / Gorizia · Chemnitz 2026 Oulu · Trenčín 2027 Liepāja

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rotterdam&oldid=3694992"