Disc golf: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{liita|Kettagolf}}
[[Pilt:Disc golfer and basket.jpg|pisi]]
[[Pilt:Disc golfer and basket.jpg|pisi]]
== Disc golf ==

Disc golf (eesti keeles ka kettagolf ja taldrikugolf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav taldrik võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased tavalisele golfile. Disc golfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma.
Disc golf (eesti keeles ka kettagolf ja taldrikugolf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav taldrik võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased tavalisele golfile. Disc golfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma.



Redaktsioon: 30. juuli 2013, kell 21:29

Disc golf (eesti keeles ka kettagolf ja taldrikugolf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav taldrik võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased tavalisele golfile. Disc golfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma.

Ajalugu

Esimene teadaolev disc golfi sarnane mäng toimus 1926. aastal Vancouveris, mil rühm koolilapsi mängisid üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste pildumine tahaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem, mis kõik lõppesid kahjuks samamoodi. 1965. aastal tuli George Sappenfieldile huvitav idee. Mängides ühel pärastlõunal golfi, tuli ta mõttele, et lapsed tema mänguväljakul võiksid mängida golfi-sarnast mängu Frisbee ketastega. Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese disc golfi korvi ning tegelesid mängu populariseerimisega. Ed Headrick lõi mitmeid disc golfiga seotud ühinguid, kaasa arvatud PDGA (Professional Disc Golf Association), mis on tänapäeval disc golfis juhtivaks organisatsiooniks.

Eesti

Disc golf jõudis Eestisse 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist Mäeotsale ja Jõulumäele on disc golf teinud läbi suure arengu. Kümne aasta jooksul on Eestis tekkinud sadu mängijaid ning loodud üle kahekümne püsiraja. Esimesed Eesti Meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja Keila radadel.

Reeglid

Disc golfi reeglid on üsna sarnased tavalise golfi reeglitele. Igat rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tiialaks. Tiiala võib olla valmistatud erinevatest materjalidest, näiteks betoonist, kummist või puidust. Loodusliku tiiala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda. Maandunud ketta ette pannakse väikesemõõduline markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõiga kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Võistlustel jaotatakse mängijad 3-4 liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorkaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketaste maandumiskoha juurde ning iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga.

Visked

Disc golfis on kasutusel kolm põhilist viset - putt, eestkäsi ja tagantkäsi. Pikad visked ehk drive'id jagunevad eestkäeks ja tagantkäeks. Nende põhiline vahe on ketta lennul. Eestkäe puhul kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega visates pöörleb ketas teistpidi ning kaldub vastupidises suunas. Putti, ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on vaieldamatult mängu tähtsaim osa, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal.

Varustus

Disc golfi varustus on üsna odav. Enamikel mängijatel tuleb osta vaid kettad ja kott ketaste kaasas kandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10 ja 15 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta.

Kettad

Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid. 'Driver' ehk kaugmaaketas on pikima lennuga ketas. Driver'i tunneb ära selle terava serva järgi. Kaugmaakettaid kasutatakse pikkadeks viseteks korvi suunas ning nende täpsus ei pruugi olla kõige suurem. 'Midrange' ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemiste sooritamiseks. See on suurema täpsusega kui driver, kuid ei lenda tömbima serva tõttu nii kaugele. 'Putter' ehk lähimaakettas on mõeldud peamiselt korvi viskamiseks. Putter on ümara servaga ning valmistatud haarduvamast materjalist, et paremini korvi kettidesse kinni jääda. 'Putterit' on küll lihtne kontrollida, kuid see jääb lennupikkuselt alla kaugmaa- ja keskmaaketastele. Kogenud mängijatel on kotis mitmeid erinevat tüüpi kettaid - mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Erinevad kettad on erineva lennukiiruse, hõljumise ning pöördega, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova ja Discraft.

Muu

Enamikel mängijatel on olemas ka spetsiaalne kott ketaste kandmiseks rajal. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi piinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida libisemist vskamise ajal.

Viited

  1. Discgolfi reeglid:
  1. Disc golfi ajalugu

Välislingid

  1. PDGA koguleht
  2. Discspordi e-pood ja foorum
  3. Evolutioni koduleht
  4. EDHL'i koduleht