Erinevus lehekülje "Eesti Advokatuur" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
parandasin skripti abil kriipsud
P (parandasin skripti abil kriipsud)
Eesti Advokatuuri sünnikuupäevaks võib pidada 14. juunit 1919, mil Tallinnas kohtukoja ruumes peeti esimene vandeadvokaatide üldkoosolek, mille kohta avaldati “[[Riigi Teataja|Riigi Teatajas]]” teade, et 14. juunil 1919. aastal toimus Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide üleüldine koosolek, Vannutatud Advokaatide Nõukogu valimiseks, mille kohaselt valiti nõukogu järgmises koosseisus:
 
esimees – [[Jaan Teemant]], esimehe abi – Martin Hirsch ja liikmed - [[Tõnis Jürine]], [[Voldemar Oldekop]], [[Karl Parts]] ja [[Jaan Leesment]].
 
1. jaanuariks 1920 oli Eestis registreeritud 43 vandeadvokaati ja 15 abi. Seoses juurahariduse populaarsusega hakkas alates 1920-ndatest aastate teisest poolest vannutatud advokaatide ning nende abide arv hoogsalt kasvama.
6. aprillil 1938. aastal andis riigihoidja [[Konstantin Päts]] dekreediga nii uue kohtute seaduse kui ka advokatuuri seaduse. Vastavalt uuele seadusele lõpetas Vannutatud Advokaatide Nõukogu oma tegevuse senisel kujul ja selle asemele valiti üldkoosoleku poolt 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai [[Alfred Maurer]].
 
Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis likvideeriti Eesti Advokatuur ühes organitega 1. märtsist 1941 ning samal päeval toimus Advokatuuri Organiseerimise Büroo poolt kokku kutsutud esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek, millest võttis osa 114 advokaati (sooviavaldusi kolleegiumi liikmeks saamiseks esitati 473, neist rahuldati 145). Alates 1947. aastast algasid Advokaatide Kolleegiumis puhastused, mille käigus advokaatide kaader vahetus põhiliselt poliitilistel põhjustel. 22. jaanuaril 1990 aastal toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil otsustati tunnistada aastatel 1944-19511944–1951 toimunud 71 advokaadi väljaheitmine põhjendamatuks.
 
Nõukogude võimu lagunemisel 1990-ndate aastate alguses muutus aktuaalseks ka Eesti Advokatuuri taastamine. 10. detsembril 1991 võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi seaduse Eesti Advokatuuri kohta ning 19. ja 20. veebruaril 1992 toimus advokaatide üldkoosolek, kus Eesti Advokaatide Kolleegium lõpetas oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.
Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kes korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“ ning täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid.
 
Kantsler - Kristel Voltenberg
 
Esimehed
== Rahvusvaheline koostöö ==
 
Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association - IBA) liige.
1.mail 2004.a sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks seoses Eesti Vabariigi vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmeks. Eesti Advokatuur osaleb aktiivselt CCBE (www.ccbe.eu) tegevuses, vastates erinevatele CCBE uuringutele ja küsimustikele ning osaledes CCBE alalise komitee ja töögruppide istungitel.
 
Eesti Advokatuuri esindajad CCBE's:
Delegatsiooni juht - Hannes Vallikivi
 
Esindajad CCBE komiteedes, töögruppides: Õigusabi: Katrin Kahn; Kutsekindlustus: Katrin Kahn; Konkurents: Hannes Vallikivi; Äriõigus: Maivi Ots; Kutse-eetika: Ants Karu; Kriminaalõigus: Jaanus Tehver; Rahapesu tõkestamine: Hannes Vallikivi; Euroopa eraõigus: Ene Soop; FAL2 ja ETP: Katrin Kose ja Aire Luts-Vähejaus.
== Riigi õigusabi ==
 
Vähemkindlustatud isikutele mõeldud riigi õigusabi korraldamine on Eesti Advokatuuri avalik-õiguslik ülesanne. 2010. aasta algusest hakati õigusabiga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi advokatuuri poolt hallatava spetsiaalse infosüsteemi - RIS. Advokatuur kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada riigi õigusabi piisav rahastamine riigieelarvest.
 
Veebileht: www.riigioigusabi.ee
 
Eesti Advokatuur on osaline mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis, millest peamised on koostöö Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusnõustamises ning koostöö Lastekaitse Liiduga (LKL), eeskätt projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Koostöös LKL-iga toetab advokatuur ajakirja Märka Last väljaandmist ning advokatuuri üritustelt laekunud tulu on sihtotstarbelisena annetatud LKL-i korraldatavate laste suvelaagrite toetuseks. Koostöö Heateo Sihtasutusega algas 2009. aasta märtsis ning koostöökokkuleppe kohaselt vahendab advokatuur advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigusnõustamise teenust sihtasutuse poolt välja valitud projektidele.
Juunis 2010 advokatuuri eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse Liiduga käivitatud projekti „Hea nõu lastega peredele“ eesmärgiks on arendada lastega perede toimetulekuoskusi. Aastatel 2010-20132010–2013 on nõustatud ligi 500 inimest.
 
 
99 361

muudatust

Navigeerimismenüü