Petserimaa

Petseri maakond Petserimaa
Petserimaa vapp Petserimaa lipp
Pindala: 1582 km²
Elanikke: 64 714 (1934)
Rahvastikutihedus: 40,9 in/km²
Maakonnalinn: Petseri

Petserimaa oli Eesti maakond aastail 1920–1944. Maakonnalinn oli Petseri.

Vabadussõja tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Lepingu järgi liideti Eesti Vabariigiga ka Setumaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse sai Petseri ja veel mõned suuremad asulad nagu Irboska ja Laura. Liidetud alast moodustati Petseri maakond.

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Petserimaa elanikest venelasi 65,06 %, eestlasi 32,36 % ja lätlasi 2,29 %.

Tollase Petseri maakonna idapoolsed alad olid praktiliselt sajaprotsendiliselt venekeelsed.

1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi. 15. augustil 1944. aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblasti Petseri rajoon. 23. augustil 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise Pihkva kubermangu ala, millest moodustati Pihkva oblast. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem Võru ja Põlva rajoon).

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit de jure Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja Vene NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni.

Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon tänini tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Eesti loobus Venemaa koosseisu jäänud alate ametlikust tagasinõudmisest 1995. aasta novembris. Eesti ja Venemaa kirjutasid alla ning ratifitseerisid Eest-Vene piirilepingu, mis jõustus 18. mail 2005. Eesti lisas lepingule ühepoolselt preambula, milles on öeldud, et võrreldes Eesti konstitutsiooni artikliga 122 on piir osaliselt muutunud. Kuna Eesti iseseisvuse taastamisele tugineti õiguslikule järjepidevusele okupatsioonieelse Eesti Vabariigiga, on osa Eesti elanikest siiski veendumusel, et piirileping on kehtetu ning juriidiliselt ja faktiliselt jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses piirkonnas) okupatsioon. Samas ei toeta seda seisukohta Eesti riiklik poliitika.

Petserimaa vallad

• Irboska vald; aastast 1939 Linnuse vald
• Järvesuu vald
• Kulje vald; aastast 1939 Kalda vald
• Laura vald; aastast 1939 Lõuna vald
• Mikitamäe vald; aastast 1923 Mäe vald
• Obinitsa vald; aastast 1923 Meremäe vald
• Pankjavitsa vald; aastast 1923 Rootova vald; aastast 1939 Roodva vald
• Petseri vald
• Satseri vald; aastast 1939 Saatse vald
• Senno vald
• Vilo vald

Vaata ka

• Setumaa
• Petseri rajoon
• Võru maakond
• Põlva maakond

Välislingid

• Kust jooksma peaks piir? - Videvik, 1. veebruar 2007
• Petserimaa I vaimuliku laulupäeva juht : 26. VII. 1936. [Petseri kloostris]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
• Свадебные песни и обряды из свадебной игры записанной в деревне Городище, Петсерского уезда (бывшая Псковская губерния) в Эстонии 1936.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR