Ernst Põdder

Ernst-Johannes Põdder
Kindralmajor Ernst Põdder enne 1932. aastat
Hüüdnimi	Vana Õkva
Sündinud	10. veebruar 1879 Tartus
Surnud	24. juuni 1932 (53-aastaselt) Tallinnas
Teenistus	Vene Tsaariarmee 1897–1917 Eesti Kaitsevägi 1918–1931
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	47. Siberi laskurpolk 1. Eesti jalaväediviis Kaitseliit 3. Diviis 2. Diviis
Sõjad/lahingud	Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda
Autasud	Vabadusristi I/1 Läti Karutapja ordeni III ja II klass Soome Valge Roosi I klassi komandöririst Poola Sõjarist Püha Stanislavi ordeni III ja II järk Püha Anna ordeni IV, III ja II järk Püha Vladimiri ordeni IV järk

Mall:Vabadusrist Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor (aastast 1918).

Elulugu

Ernst Põdderi isa oli Nolckenite kammerteener Alatskivi mõisas, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti Tartu Maarja kirikus ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun Arved Ernst Nolcken abikaasaga ja Johannes Schmidt. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas Turkmenistanis pangaametnikuna.

Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt õppima Tartu Linnakooli, kus omandas alg- ja põhihariduse. Peale õpinguid astus ta 1898. aastal Vilno sõjakooli, mille lõpetas lipnikuna 1900. aastal.

Teenistus Vene keiserlikus armees

Vene-Jaapani sõjas ülendati Ernst Põdder rooduülemaks ja leitnandiks.

Esimeses maailmasõjas tõusis ta staabikaptenist polkovnikuks, käsutas pataljoni, sai neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi teenistusastmete tabeli statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.

Teenistus Eesti rahvusväeosades

Ta oli 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosa komandör. 22. juulil 1917. aastal määrati Ernst Põdder 1. Eesti jalaväepolgu ülemaks ja oli hiljem üks Omakaitse organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka bolševike kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.

1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sama aasta märtsis ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi kindralmajoriks. Sakslased Eesti Omakaitset ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma Bürgerwehri (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust Kaitseliitu. 12. märtsil 1918. ülendas Eesti Ajutine Valitsus E. Põdderi kindralmajoriks. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.

Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai Eesti Kaitse Liit 11. novembril 1918. Juhatuse esimeheks valiti admiral Johan Pitka ja ülemaks kindralmajor Ernst Põdder.

Osalemine Eesti Vabadussõjas

17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks.

Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud 3. Diviisi ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri Heinastest kuni Valgani. Vabadussõjas oli ta üldjuht sõjas Landeswehri vastu (1919). Juunis 1919 purustas 3. diviis Lemsalu-Roopa-Võnnu-Ronneburgi lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise Rauddiviisi ning viis väeosad Riiani, kus taastati Läti Vabariigi seaduslik valitsus.

1919. aasta detsembris Tartu rahuläbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord Narva all, kui Punaarmee alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti 31. detsembril relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus 3. jaanuaril ning Tartu rahuleping kirjutati alla 2. veebruaril 1920.

Põdder oli ainus Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu auliige, kuna tegevsõjaväelased ei tohtinud poliitilistes organisatsioonides tegutseda.

1. detsembri riigipöördekatse mahasurumine

Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja pidutses 1. detsembri ööl sõpradega Lindeni restoranis. Saanud vastu hommikut riigipöördekatsest teada, tormas ta koos kaaslastega tulevahetusse.

„

Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.

“

Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondendi Donald Day kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”

Surm ja matused

Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Samal õhtul viidi lahkunu põrm kaitseväeliste auavaldustega Kaitseväe keskhaiglast Ohvitseride keskkogu kasiinosse, mis oli kahel järgnenud päeval rahvale jumalagajätmiseks avatud. Matusteteenistus toimus 27. juunil Tallinna Kaarli kirikus. Sealt viidi kindrali põrm suurtükilafetil kaitseväeliste auavaldustega Juhkenthali Kaitseväe kalmistule. Vabadussõja armastatud kangelast saatsid matuserongis tema viimasel teekonnal kümned tuhanded leinajad Eestimaa kõigist paigust.

Mälestuse jäädvustamine

• 2002. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati Barclay hotelli fuajeesse Tartus, aadressil Ülikooli tänav 8, Ernst Põdderi pronksbareljeefiga mälestustahvel. Selles majas asus aastatel 1920-1930 Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis.
• Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi järgi ümber Pepleri tänav Tartus 1932. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud Rudolf Pälsoni nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav.

Teised temast

„

Vaevalt võib tema kõrvale seada kedagi, kes oleks väljendanud sama vähe muret oma isiku tunnustamise pärast; ta oli suurem, kui isiklik auahnus, ja karjerism oli temale võõras.

“

Kustas Utuste

Kujutamine kunstis

Ernst Põdderit on kujutatud filmis Detsembrikuumus, kus tema tegelaskuju mängib Tõnu Kark.

Kirjandus

• Ernst Põdder. "Eesti rahvuslised väeosad". - Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I köide. Revolutsioon ja okupatsioon 1917-1918. Eesti Ajakirjanikkude Liidu toimetusel Tallinnas: Rahvaülikool, 1927. (Uuendatud, osaliselt kärbitud, elulooliste andmete ja kommentaaridega varustatud trükk: Eesti eest I osa. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. Revolutsioon ja okupatsioon 1917–1918. Kirjastus: Tammerraamat, 2013. ISBN 9789949482757)
• Karl August Hindrey. Kindral Ernst Põdder: landesvääri võitja. Eesti rahvuslikud suurmehed. 1. sari, nr 2. Tallinn: Kooperatiiv, 1935. (Ümbertrükk: [Tallinn]: Eesti Raamatuühing, [1990].)

Välislingid

• Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri. dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932.
• Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega. dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.
• Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist. Kultuur ja Elu, nr 1/2009.

Eelnev ametikoha loomine

Kaitseliidu ülem 11. november 1918 – 4. aprill 1919

Järgnev Eduard Alver