Nitriidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Nitriidid |
Resümee puudub |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Näited== |
==Näited== |
||
* '''NH<sub>3</sub>''' ehk '''[[ammoniaak]]''' - laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnedes kemikaalides. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammoniumsooli. Otsesel sissehingamisel väga mürgine. |
* '''NH<sub>3</sub>''' ehk '''[[ammoniaak]]''' - laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnedes kemikaalides. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammoniumsooli. On karge, kange lõhnaga Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis. |
||
Redaktsioon: 21. september 2006, kell 22:23
Nitriid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on lämmastik, ning mille molekulis lämmastikuuaatomite vahel puudub keemiline side.
Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallinitriidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Erandiks on ammoniaak ehk NH3 , kus esineb kovalentse sideme eriliik - doonor-aktseptorside.
Nitriidid tekivad redoksreaktsioonis, kus üheks lähteaineks on nitriid. Juhul kui ta reageerib endas väiksema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta oksüdeerijana, juhul kui reageerib suurema elektronegatiivsusega elemendiga, siis käitub ta redutseerijana.
Näited
- NH3 ehk ammoniaak - laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, nitraatide valmistamisel ja ka mõnedes kemikaalides. Lahustub hästi vees, on aluseliste omadustega, moodustab ammoniumsooli. On karge, kange lõhnaga Otsesel suure koguse sissehingamisel väga mürgine, kuid 5% lahus on nuuskpiiritus, mida kasutatakse meditsiinis.