Keila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt [[Keila jõgi|Keila jõe]] saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa [[Liivi ordu]], mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone [[Keila vasallilinnus|väikelinnuseks]] ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal, kuid see taastati [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (u [[1710]]) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.<ref name="Gustavson"/> |
Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt [[Keila jõgi|Keila jõe]] saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa [[Liivi ordu]], mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone [[Keila vasallilinnus|väikelinnuseks]] ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal, kuid see taastati [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]]. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (u [[1710]]) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.<ref name="Gustavson"/> |
||
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/> |
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ''ca'' [[1802]]. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.<ref name="Nurger"/> |
||
1917. aastal ostis Keila mõisa Eesti ärimees [[Alfred Kalm]]. 1919. aasta maareformiga rekvireeriti kõik mõisad ja mõisamaadest tuli loobuda ka A. Kalmul. Kuna ta soovis siiski mõisa omanikuks jääda, tuli tal Eesti riigilt mõis uuesti välja osta. 1926. aastal müüs Kalm mõisa riigile tagasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist omandas Alfred Kalmu pojapoeg Arne Kalm mõisa uuesti, kuid loovutas selle hiljem Eesti Kultuuriministeeriumile.<ref name=kalm> Tänapäeval tegutseb mõisa peahoones Harjumaa Muuseum.<ref name="hmk"/> |
|||
17. sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:<ref name="eha"/> |
17. sajandil erakätesse läinud mõisa omanike hulka kuulusid:<ref name="eha"/> |
||
| 49. rida: | 51. rida: | ||
<ref name="hmk">{{netiviide |URL = http://www.hmk.ee/| Pealkiri = "Harjumaa Muuseum".| Väljaanne = www.hmk.ee| Kasutatud = 28.01.2013}}</ref> |
<ref name="hmk">{{netiviide |URL = http://www.hmk.ee/| Pealkiri = "Harjumaa Muuseum".| Väljaanne = www.hmk.ee| Kasutatud = 28.01.2013}}</ref> |
||
<ref name="eha">{{netiviide | URL = http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16808&ringkond=Tallinn-Haapsalu+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=Keila&kinnistud_nr=98| Pealkiri = "Kinnistute register. Keila".| Väljaanne = www.eha.ee| Kasutatud = 28.01.2013| Keel = }}</ref> |
<ref name="eha">{{netiviide | URL = http://www.eha.ee/kinnistud/kinnistud.php?module=65&op=3&kid=16808&ringkond=Tallinn-Haapsalu+KA%3A+M%F5isad&alates=&ridu=20&hypoteek=&nr=&k_nr=&aadress=&eesnimi=&perenimi=&fond=&nimistu=&sailik=&asukoht=Keila&kinnistud_nr=98| Pealkiri = "Kinnistute register. Keila".| Väljaanne = www.eha.ee| Kasutatud = 28.01.2013| Keel = }}</ref> |
||
<ref name="kalm">Rebane, Jüri. Alfred Kalmu elutee. – Kalm, Alfred. Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm : tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Tallinn, 2002 |
<ref name="kalm">Rebane, Jüri. Alfred Kalmu elutee. – Kalm, Alfred. Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm : tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Tallinn : Kunst, 2002. |
||
</ref> |
</ref> |
||
Redaktsioon: 23. juuli 2013, kell 15:02
.jpg)
Keila mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Keila linna territooriumile Harju maakonnas.[1]
Ajalugu
Mõis rajati Kegelite suguvõsa poolt Keila jõe saarele ning sinna kuulusid esialgu 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis mõisa Liivi ordu, mille eestvõtmisel alustati 1470. aastatel mõisa eluhoone väikelinnuseks ümberehitamist. Vene väed põletasid ordumõisa hoonestuse maha Liivi sõja ajal 1560. aastal, kuid see taastati Rootsi ajal. Tugevaid kahjustusi sai linnusehoone Põhjasõja ajal (u 1710) ning jäeti maha 1750. aastatel. Üksikuid linnuseruume kasutati keldritena kuni 19. sajandini.[2] Seejärel linnuse varemed unustati ja kaevati välja alles 1976. aastal.[3]
Kindlustatud hoone kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist härrastemaja, mille asemele ehitati ca 1802. aastal uus peahoone, mis jäi arhitektuuriliselt ümbruskonna mõisate (nt Ohtu, Vääna, Saue) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikumaks.[4]
1917. aastal ostis Keila mõisa Eesti ärimees Alfred Kalm. 1919. aasta maareformiga rekvireeriti kõik mõisad ja mõisamaadest tuli loobuda ka A. Kalmul. Kuna ta soovis siiski mõisa omanikuks jääda, tuli tal Eesti riigilt mõis uuesti välja osta. 1926. aastal müüs Kalm mõisa riigile tagasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist omandas Alfred Kalmu pojapoeg Arne Kalm mõisa uuesti, kuid loovutas selle hiljem Eesti Kultuuriministeeriumile.Viitamistõrge: Sulgemissilt </ref> puudub.
[4]
[3]
[1]
[5]
[6]
[7]
}}
Välislingid
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis
- ↑ 1,0 1,1 ""Keila mõis"". www.mois.ee. Vaadatud 28.01.2013.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaLinnuson ilma tekstita. - ↑ 3,0 3,1 Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.
- ↑ 4,0 4,1 Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.
- ↑ ""Harjumaa Muuseum"". www.hmk.ee. Vaadatud 28.01.2013.
- ↑ ""Kinnistute register. Keila"". www.eha.ee. Vaadatud 28.01.2013.
- ↑ Rebane, Jüri. Alfred Kalmu elutee. – Kalm, Alfred. Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm : tagasivaated. Päevaraamat 1940-46. Tallinn : Kunst, 2002.