Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 5 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2669898 (translate me) |
Parandatud |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
{{Sõjaväelane |
{{Sõjaväelane |
||
| Taustavärv = #B22222 |
| Taustavärv = #B22222 |
||
18. rida: | 17. rida: | ||
}} |
}} |
||
{{Vabadusrist|I/1}} |
{{Vabadusrist|I/1}} |
||
⚫ | |||
==Elulugu== |
==Elulugu== |
||
Ernst Põdderi isa oli |
Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]] kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna. |
||
Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt [[Tartu Linnakool]]i |
Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt õppima [[Tartu Linnakool]]i, kus omandas [[algharidus|alg-]] ja [[põhiharidus]]e. Peale õpinguid astus ta [[1898]]. aastal [[Vilno sõjakool]]i, mille lõpetas [[lipnik]]una [[1900]]. aastal. |
||
==Teenistus Vene keiserlikus armees== |
==Teenistus Vene keiserlikus armees== |
||
[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ülendati Ernst Põdder [[rood]]uülemaks ja leitnandiks. |
[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ülendati Ernst Põdder [[rood]]uülemaks ja leitnandiks. |
||
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] tõusis ta [[staabikapten]]ist [[polkovnik]]uks, |
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] tõusis ta [[staabikapten]]ist [[polkovnik]]uks, käsutas [[pataljon]]i, sai neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi [[Teenistusastmete tabel|teenistusastmete tabeli]] statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile. |
||
==Teenistus Eesti rahvusväeosades== |
==Teenistus Eesti rahvusväeosades== |
||
Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör |
Ta oli [[1917]]. aastal [[Vene]] armee koosseisus moodustatud [[eesti rahvusväeosad|eesti rahvusväeosa]] komandör. [[22. juuli]]l [[1917]]. aastal määrati Ernst Põdder [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemaks ja oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka [[bolševikud|bolševike]] kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista. |
||
ja ta oli hiljem üks [[Omakaitse]] organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemise ning laastamise talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka bolševike kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista. |
|||
1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sama aasta märtsis ülendas [[Eesti Ajutine Valitsus]] Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. 12. |
1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|mandrile]]. Sama aasta märtsis ülendas [[Eesti Ajutine Valitsus]] Ernst Põdderi [[kindralmajor]]iks. Sakslased Eesti [[Omakaitse]]t ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma [[Bürgerwehr]]i (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust [[Kaitseliit]]u. [[12. märts]]il [[1918]]. ülendas Eesti Ajutine Valitsus E. Põdderi [[kindralmajor]]iks. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks. |
||
Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai [[Kaitseliit#Ajalugu|Eesti Kaitse Liit]] 11. novembril [[1918]]. Juhatuse esimeheks valiti admiral [[Johan Pitka]] ja ülemaks kindralmajor Ernst |
Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai [[Kaitseliit#Ajalugu|Eesti Kaitse Liit]] [[11. november|11. novembril]] [[1918]]. Juhatuse esimeheks valiti admiral [[Johan Pitka]] ja ülemaks kindralmajor Ernst Põdder. |
||
== Eesti Vabadussõjas == |
== Osalemine Eesti Vabadussõjas == |
||
17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks. |
[[17. detsember|17. detsembril]] 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks. |
||
Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati Läti Vabariigi seaduslik valitsus. |
Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus. |
||
1919. aasta lõpus [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurde oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga |
1919. aasta lõpus [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurde oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. |
||
⚫ | |||
== 1. detsembri mäss == |
|||
== 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumine == |
|||
Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja ööl vastu [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembrit]] pidutses [[Lindeni restoran]]is. |
Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja ööl vastu [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembrit]] pidutses [[Lindeni restoran]]is. |
||
{{Tsitaat|“Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.“|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009 </ref>|}} |
{{Tsitaat|“Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.“|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009 </ref>|}} |
||
==Surm ja matused== |
|||
⚫ | |||
Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Matusteteenistus toimus [[Tallinna Kaarli kirik]]us ja põrm viidi sealt suurtüki [[lafett|lafetil]] Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le, mida saatis umbes 10 000 leinajat kõigist Eestimaa paigust. |
Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Matusteteenistus toimus [[Tallinna Kaarli kirik]]us ja põrm viidi sealt suurtüki [[lafett|lafetil]] Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le, mida saatis umbes 10 000 leinajat kõigist Eestimaa paigust. |
||
==Mälestuse jäädvustamine== |
==Mälestuse jäädvustamine== |
||
*[[2002]]. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati [[Barclay hotell]]i fuajeesse [[Tartu]]s, aadressil Ülikooli tänav 8, [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef|Ernst-Johannes Põdderi bareljeefiga mälestustahvel]]. Selles majas asus aastatel [[1920]]-[[1930]] Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis. |
|||
*Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi nime järgi ümber [[Pepleri tänav]] Tartus [[1932]]. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud [[Rudolf Pälson]]i nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav. |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoha loomine | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[11. november]] [[1918]] – [[4. aprill]] [[1919]]| järgnev=[[Eduard Alver]]}} |
{{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoha loomine | nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem| aeg=[[11. november]] [[1918]] – [[4. aprill]] [[1919]]| järgnev=[[Eduard Alver]]}} |
||
{{lõpp}} |
{{lõpp}} |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
{{Commonskat|}} |
{{Commonskat|}} |
Redaktsioon: 21. juuli 2013, kell 17:59
Ernst-Johannes Põdder | |
---|---|
Kindralmajor Ernst Põdder enne 1932. aastat | |
Hüüdnimi | Vana Õkva |
Sündinud |
10. veebruar 1879 Tartus |
Surnud | 24. juuni 1932 (53-aastaselt) |
Teenistus |
Vene Tsaariarmee 1897–1917 Eesti Kaitsevägi 1918–1931 |
Auaste | kindralmajor |
Juhtinud |
47. Siberi laskurpolk 1. Eesti jalaväediviis Kaitseliit 3. Diviis 2. Diviis |
Sõjad/lahingud |
Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda |
Autasud |
Vabadusristi I/1 Läti Karutapja ordeni III ja II klass Soome Valge Roosi I klassi komandöririst Poola Sõjarist Püha Stanislavi ordeni III ja II järk Püha Anna ordeni IV, III ja II järk Püha Vladimiri ordeni IV järk |
Mall:Vabadusrist Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 – 24. juuni 1932) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor (aastast 1918).
Elulugu
Ernst Põdderi isa oli Nolckenite kammerteener Alatskivi mõisas, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti Tartu Maarja kirikus ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun Arved Ernst Nolcken abikaasaga ja Johannes Schmidt. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas Turkmenistanis pangaametnikuna.
Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt õppima Tartu Linnakooli, kus omandas alg- ja põhihariduse. Peale õpinguid astus ta 1898. aastal Vilno sõjakooli, mille lõpetas lipnikuna 1900. aastal.
Teenistus Vene keiserlikus armees
Vene-Jaapani sõjas ülendati Ernst Põdder rooduülemaks ja leitnandiks.
Esimeses maailmasõjas tõusis ta staabikaptenist polkovnikuks, käsutas pataljoni, sai neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi teenistusastmete tabeli statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.
Teenistus Eesti rahvusväeosades
Ta oli 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosa komandör. 22. juulil 1917. aastal määrati Ernst Põdder 1. Eesti jalaväepolgu ülemaks ja oli hiljem üks Omakaitse organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka bolševike kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.
1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sama aasta märtsis ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi kindralmajoriks. Sakslased Eesti Omakaitset ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma Bürgerwehri (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust Kaitseliitu. 12. märtsil 1918. ülendas Eesti Ajutine Valitsus E. Põdderi kindralmajoriks. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.
Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai Eesti Kaitse Liit 11. novembril 1918. Juhatuse esimeheks valiti admiral Johan Pitka ja ülemaks kindralmajor Ernst Põdder.
Osalemine Eesti Vabadussõjas
17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks.
Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud 3. Diviisi ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri Heinastest kuni Valgani. Vabadussõjas oli ta üldjuht sõjas Landeswehri vastu (1919). Juunis 1919 purustas 3. diviis Lemsalu-Roopa-Võnnu-Ronneburgi lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise Rauddiviisi ning viis väeosad Riiani, kus taastati Läti Vabariigi seaduslik valitsus.
1919. aasta lõpus Tartu rahuläbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord Narva all, kui Punaarmee alustas surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurde oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel.
Põdder oli ainus Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu auliige, kuna tegevsõjaväelased ei tohtinud poliitilistes organisatsioonides tegutseda.
1. detsembri riigipöördekatse mahasurumine
Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja ööl vastu 1. detsembrit pidutses Lindeni restoranis.
„“Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.““
– Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent Donald Day kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”[1]
Surm ja matused
Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Matusteteenistus toimus Tallinna Kaarli kirikus ja põrm viidi sealt suurtüki lafetil Juhkenthali Kaitseväe kalmistule, mida saatis umbes 10 000 leinajat kõigist Eestimaa paigust.
Mälestuse jäädvustamine
- 2002. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati Barclay hotelli fuajeesse Tartus, aadressil Ülikooli tänav 8, Ernst-Johannes Põdderi bareljeefiga mälestustahvel. Selles majas asus aastatel 1920-1930 Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis.
- Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi nime järgi ümber Pepleri tänav Tartus 1932. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud Rudolf Pälsoni nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav.
Kujutamine kunstis
Ernst Põdderit on kujutatud filmis Detsembrikuumus, kus tema tegelaskuju mängib Tõnu Kark.
Viited
- ↑ Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist, Kultuur ja Elu, nr 1/2009
Eelnev ametikoha loomine |
Kaitseliidu ülem 11. november 1918 – 4. aprill 1919 |
Järgnev Eduard Alver |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ernst Põdder |