Liiva raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link parandatud
16. rida: 16. rida:


[[1913]]–[[1971]] algas jaamahoone ja veetorni vahelt [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, mis oli kuni 1962 aastani osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli [[Rahumäe viadukt]] üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu [[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na ja sellel liikusid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna]] reisirongid.
[[1913]]–[[1971]] algas jaamahoone ja veetorni vahelt [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]lõik, mis oli kuni 1962 aastani osa [[Liiva–Vääna raudtee]]st. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli [[Rahumäe viadukt]] üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu [[Rahumäe kitsarööpmelise raudtee jaam|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus [[Nõmme-Väikse–Sõrve raudtee]]na ja sellel liikusid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna]] reisirongid.

Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel [[Valdeku raudteepeatus]].


==Jaamahoone==
==Jaamahoone==

Redaktsioon: 19. juuli 2013, kell 12:39

Liiva jaamahoone
Reisirong Liiva jaamas

Liiva raudteejaam on raudteejaam Tallinnas Nõmmel Liiva asumis, Männiku tee ja Vabaduse puiestee ristumiskoha lähedal.

Liiva raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 7 kilomeetri kaugusel. Jaamas peatuvad Edelaraudtee reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi, Pärnu, Lelle ja Rapla suunas), kokku umbes 20 väjumist päevas.

Liiva peatusele eelneb kõikidel Tallinnast väljuvatel raudteeliinidel Tallinn-Väike ning järgneb Männiku (välja arvatud Viljandi kiirrongide puhul, kus järgnev on Saku).

Liiva raudteejaamas on kaks madalat perrooni. Rong sõidab Balti jaamast Liivale umbes 15 minutit.

Jaamas paikneb seitse raudteeharu. Tõsi, aegade jooksul on nende koguarv vähenenud (näiteks harutee Liiva jaamast üle Kalmistu tee laoplatsile).

Ajalugu

Kuni 1971. aastani oli jaamas kitsarööpmeline raudtee.

19131971 algas jaamahoone ja veetorni vahelt Liiva–Nõmme-Väikse raudteelõik, mis oli kuni 1962 aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee üheks silmapaistvamaks osaks oli Rahumäe viadukt üle laiarööpmelise raudtee. Harutee selle lõigu Rahumäe kitsarööpmelise jaama juurest viis Tondile, Koplisse ja Mustamäe suurtükiladudesse. Liiva–Nõmme-Väikse raudtee jätkus Nõmme-Väikse–Sõrve raudteena ja sellel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid.

Liiva ja Männiku jaamade vahel asus algusaastatel Valdeku raudteepeatus.

Jaamahoone

Liiva jaamahoone valmis 1917 aastal Peeter Suure Merekindluse raudtee tüüpkavandi järgi. Praeguseks laiarööpmelise Tallinn-Viljandi raudtee lääneküljel asub ühes jaamahoonega ka 1917 aastal valminud veetorn. Jaamahoone kuulub Edelaraudteele ja on tänaseni kasutuses.

Pilte

Välislingid

Eelnev peatus
Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Tallinn-Väike
Liiva
Männiku