Vana Toomas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siimtanel (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
artiklist Tallinna raekoda
4. rida: 4. rida:


Esimene 'Vana Toomas' paigaldati raekoja torni tippu [[1530]]. aastal. [[1944]]. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] sai see viga ning [[1952]]. aastal püstitati põlenud tuulelipu järgi taastatud uus tuulelipp. Praegune, 1996. aastast pärinev tuulelipp on kavandatud arhitekt [[Teddy Böckler]]i poolt.
Esimene 'Vana Toomas' paigaldati raekoja torni tippu [[1530]]. aastal. [[1944]]. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamises]] sai see viga ning [[1952]]. aastal püstitati põlenud tuulelipu järgi taastatud uus tuulelipp. Praegune, 1996. aastast pärinev tuulelipp on kavandatud arhitekt [[Teddy Böckler]]i poolt.

Vana pärimuse järgi olevat kunagi keskajal, papagoilaskmiseks nimetatud ammuküttide võistlustel , üks ootamatu vahejuhtum meeste sõjalis-sportliku ettevõtmise ära rikkunud. Toona Kopli tammikus peetud laskevõistlusel oli rohkesti pealtvaatajaid. Laskmine venis liiga pikaks, ilma et keegi oleks ridva otsa pandud sihtmärgile – puust värvilisele papagoikujule - pihta saanud. Seepeale seadis üks emaga võistlust vaatama tulnud Kalamaja poiss koeruse pärast enda naljapärast kaasa võetud mänguvibule noole nöörile ja lennutas selle pikemalt mõtlemata papagoi poole. Linnuke kukkus ridva otsast alla hämmeldunud täiskasvanute jalge ette.

Kuna poisikesele polnud antud õigust rohkemaks kui võistluse imetlevaks jälgimiseks, said ammukütid pahaseks ja tahtsid häbematule poisile kere peale anda, kuid linnapea ise sekkus. «Ennäe, missuguse terase silma ja kindla käega poisike, kes oma mänguvibuga saavutab rohkem kui täismehed oma ehtsate sõjariistadega! Mis on su nimi, tragi poiss, ja kust sa tuled?» Poiss vastas: «Minu nimi on Toomas ja ma elan Kalamajas.» Peale seda, kui linnapea sai teada, et Toomas on vaesest perest, otsustas bürgermeister teda toetada. Poiss saadeti linna kulul kooli ja kui ta oli selle lõpetanud, võeti linna teenistusse raesõdurina.

[[19. sajand]]i alguses oli linnal ühtekokku 100 [[sõdur]]it ehk «raevorsti», neist 80 jalaväelased ja 20 suurtükiväelased, enamasti eesti poisid. Hüüdnime «raevorst» kasutati raesõdurite puhul sellepärast, et rahu ajal oli see mõnus amet, mille põhisisuks olid valvekorrad linnaväravates, relvaharjutused ja paraadid. Seega võrreldi neid laiskvorstidega. Toomase eluaeg oli sõdade tõttu rahutum ja ohtlikum.

Kui Toomas linnavahiks sai, oli ta töökas, tragi ja ligimeste vastu sõbralik. Suurt karjääri ta ei teinud. Siiski, oma uhkete vuntside ja meeldiva loomu tõttu oli mees üldtuntud ja menukas. Ajapikku sai ta vanaks ja siis hakatigi teda hüüdma Vanaks Toomaks. Kui mees suri, otsustasid raehärrad tellida raekojale uue tuulelipu, mis tubli linnavahi mälestuse jäädvustaks. Nii saigi raekoda väga erilise moega tuulelipu, mille varrast toetab vaskne sõjasulase kuju, raudrüü seljas, laia servaga kübar peas ja mõõk vööl.

Tegelikult on Vana Toomas legend ja sellist isikut pole kunagi elanud. Ilmselt oli raele vaja kõigile linnaelanikele torni otsast paistvat tubli näidiskodanikku, kes on alati valmis oma linna kaitsma. Rae arveraamatus seisab, et 1530. aastal sai maaler Joachim rae tuulelipu kuju kuldamise eest palka. See on vanim dokumentaalne teade tuulelipulise Vana Tooma olemasolust. Sellel ajal oli väga oluline teada tuule suunda, sest purjelaevade ajastul tuli vahel kuni kaks nädalat oodata sadamas sobivat tuult, et purjetada Lübecki, Stockholmi või Neeva suudme poole.

Vana Toomas oli linnakodanike seas väga au sees. Kui teda torni tipust parandamiseks või uueks kuldamiseks alla võeti, siis kaasnes Vana Tooma uue ülesseadmisega suurtükisaluut. Kui tornikiivri puit tema jalge all läbi pehkis, tehti uus, ent pärast parandustööde lõppu seati Toomas ikka tagasi. Nii oli see aastatel 1627, 1781, 1896 ja 1952. Nõukogude võimu ajal avaldas üks Moskva saadik arvamust, et kas taolist vanameest on sünnis panna nõukogude töörahva saadikute täitevkomitee torni otsa. Tollane parteisekreter Johannes Käbin naeruvääristas seda meest küsides, et kas too tahab Kremli rubiintähte Tallinna raekoja torni otsa seada lasta.

[[1944]]. aasta märtsipommitamise ajal kukkus Vana Toomas raekoja põlengu ajal tornitipust alla. Kukkumisel kaotas ta oma vuntsid, lipu ja parema käe kinda. Metallikunstnik [[Salme Raunam]] olevat valmistas uue vasest Vana Toomase. Sepp [[Elmar Eigo]] tegi sobivad raudosad ning seejärel pandi torni tippu uus Vana Toomas.

Sõja ajal laagerdamata puidust tehtud tornikiiver pehkis ning muutus kaldumise tõttu ohtlikuks. Seetõttu uuendati teda juba [[1996]]. aastal. Selle tippu pandi V. Roosveeri valmistatud Vana Toomas.

Ehtne Vana Toomas asub raekojas, [[1952]]. aasta Vana Toomas asub linnamuuseumis ja [[1996]]. aasta Vana Toomas torni tipus. Arhitekt [[Teddy Böckler]]i kavandatud [[1996]]. aasta Vana Toomase viimistlus erineb originaalist. Kõige uuem kuju on osaliselt kaetud erkrohelise vasepaatinaga, osaliselt kullatud. Seetõttu on ta originaalist silmatorkavam. V<ref>http://aerling.blogspot.com/2010/09/ligi-500-aastane-vana-toomas-muut-voi.html</ref>

==Viited==
{{viited}}


{{Commonscat|Vana Toomas}}
{{Commonscat|Vana Toomas}}

Redaktsioon: 17. juuli 2013, kell 16:12

 See artikkel on Tallinna sümbolist; orkestri kohta vaata artiklit Vana Toomas (orkester); Gert Helbemäe romaani kohta vaata artiklit Vana Toomas (romaan)

Aastast 1530 pärinev Tallinna raekoja tuulelipp

Vana Toomas on üks Tallinna sümboleid ja Raekoja torni tipus olev tuulelipp.

Esimene 'Vana Toomas' paigaldati raekoja torni tippu 1530. aastal. 1944. aasta märtsipommitamises sai see viga ning 1952. aastal püstitati põlenud tuulelipu järgi taastatud uus tuulelipp. Praegune, 1996. aastast pärinev tuulelipp on kavandatud arhitekt Teddy Böckleri poolt.

Vana pärimuse järgi olevat kunagi keskajal, papagoilaskmiseks nimetatud ammuküttide võistlustel , üks ootamatu vahejuhtum meeste sõjalis-sportliku ettevõtmise ära rikkunud. Toona Kopli tammikus peetud laskevõistlusel oli rohkesti pealtvaatajaid. Laskmine venis liiga pikaks, ilma et keegi oleks ridva otsa pandud sihtmärgile – puust värvilisele papagoikujule - pihta saanud. Seepeale seadis üks emaga võistlust vaatama tulnud Kalamaja poiss koeruse pärast enda naljapärast kaasa võetud mänguvibule noole nöörile ja lennutas selle pikemalt mõtlemata papagoi poole. Linnuke kukkus ridva otsast alla hämmeldunud täiskasvanute jalge ette.

Kuna poisikesele polnud antud õigust rohkemaks kui võistluse imetlevaks jälgimiseks, said ammukütid pahaseks ja tahtsid häbematule poisile kere peale anda, kuid linnapea ise sekkus. «Ennäe, missuguse terase silma ja kindla käega poisike, kes oma mänguvibuga saavutab rohkem kui täismehed oma ehtsate sõjariistadega! Mis on su nimi, tragi poiss, ja kust sa tuled?» Poiss vastas: «Minu nimi on Toomas ja ma elan Kalamajas.» Peale seda, kui linnapea sai teada, et Toomas on vaesest perest, otsustas bürgermeister teda toetada. Poiss saadeti linna kulul kooli ja kui ta oli selle lõpetanud, võeti linna teenistusse raesõdurina.

19. sajandi alguses oli linnal ühtekokku 100 sõdurit ehk «raevorsti», neist 80 jalaväelased ja 20 suurtükiväelased, enamasti eesti poisid. Hüüdnime «raevorst» kasutati raesõdurite puhul sellepärast, et rahu ajal oli see mõnus amet, mille põhisisuks olid valvekorrad linnaväravates, relvaharjutused ja paraadid. Seega võrreldi neid laiskvorstidega. Toomase eluaeg oli sõdade tõttu rahutum ja ohtlikum.

Kui Toomas linnavahiks sai, oli ta töökas, tragi ja ligimeste vastu sõbralik. Suurt karjääri ta ei teinud. Siiski, oma uhkete vuntside ja meeldiva loomu tõttu oli mees üldtuntud ja menukas. Ajapikku sai ta vanaks ja siis hakatigi teda hüüdma Vanaks Toomaks. Kui mees suri, otsustasid raehärrad tellida raekojale uue tuulelipu, mis tubli linnavahi mälestuse jäädvustaks. Nii saigi raekoda väga erilise moega tuulelipu, mille varrast toetab vaskne sõjasulase kuju, raudrüü seljas, laia servaga kübar peas ja mõõk vööl.

Tegelikult on Vana Toomas legend ja sellist isikut pole kunagi elanud. Ilmselt oli raele vaja kõigile linnaelanikele torni otsast paistvat tubli näidiskodanikku, kes on alati valmis oma linna kaitsma. Rae arveraamatus seisab, et 1530. aastal sai maaler Joachim rae tuulelipu kuju kuldamise eest palka. See on vanim dokumentaalne teade tuulelipulise Vana Tooma olemasolust. Sellel ajal oli väga oluline teada tuule suunda, sest purjelaevade ajastul tuli vahel kuni kaks nädalat oodata sadamas sobivat tuult, et purjetada Lübecki, Stockholmi või Neeva suudme poole.

Vana Toomas oli linnakodanike seas väga au sees. Kui teda torni tipust parandamiseks või uueks kuldamiseks alla võeti, siis kaasnes Vana Tooma uue ülesseadmisega suurtükisaluut. Kui tornikiivri puit tema jalge all läbi pehkis, tehti uus, ent pärast parandustööde lõppu seati Toomas ikka tagasi. Nii oli see aastatel 1627, 1781, 1896 ja 1952. Nõukogude võimu ajal avaldas üks Moskva saadik arvamust, et kas taolist vanameest on sünnis panna nõukogude töörahva saadikute täitevkomitee torni otsa. Tollane parteisekreter Johannes Käbin naeruvääristas seda meest küsides, et kas too tahab Kremli rubiintähte Tallinna raekoja torni otsa seada lasta.

1944. aasta märtsipommitamise ajal kukkus Vana Toomas raekoja põlengu ajal tornitipust alla. Kukkumisel kaotas ta oma vuntsid, lipu ja parema käe kinda. Metallikunstnik Salme Raunam olevat valmistas uue vasest Vana Toomase. Sepp Elmar Eigo tegi sobivad raudosad ning seejärel pandi torni tippu uus Vana Toomas.

Sõja ajal laagerdamata puidust tehtud tornikiiver pehkis ning muutus kaldumise tõttu ohtlikuks. Seetõttu uuendati teda juba 1996. aastal. Selle tippu pandi V. Roosveeri valmistatud Vana Toomas.

Ehtne Vana Toomas asub raekojas, 1952. aasta Vana Toomas asub linnamuuseumis ja 1996. aasta Vana Toomas torni tipus. Arhitekt Teddy Böckleri kavandatud 1996. aasta Vana Toomase viimistlus erineb originaalist. Kõige uuem kuju on osaliselt kaetud erkrohelise vasepaatinaga, osaliselt kullatud. Seetõttu on ta originaalist silmatorkavam. V[1]

Viited