Mesindus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Parandatud ja täiendatud
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Beekeeper.jpg|thumb]]
[[Pilt:Beekeeper.jpg|thumb|Mesinik mesilasperet üle vaatamas.]]
'''Mesindus''' on [[mesilane|mesilaste]] pidamine [[taru]]des. Mesindussaaduste hulka kuuluvad [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]] ja [[mesilasvaha]]. Mesilasi võidakse pidada ka eelkõige õite [[tolmeldamine|tolmeldamise]] eesmärgil.
'''Mesindus''' on [[mesilane|mesilaste]] pidamine mesindussaaduste saamise ja õite [[tolmeldamine|tolmeldamise]] eesmärgil.

Mesindussaadused on: [[mesi]], [[taruvaik]], [[õietolm]], [[suir]], [[mesilasmürk]] ja [[mesilasvaha]].

Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid.


[[Taru|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks.
[[Taru|Mesitarude]] kogumit nimetatakse [[mesila]]ks.
7. rida: 11. rida:


== Mesinduse ajalugu ==
== Mesinduse ajalugu ==
Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid. Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - [[meejaht]], [[metsmesindus]] ja [[tarumesindus]].
Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - [[meejaht]], [[metsmesindus]] ja [[tarumesindus]].


=== Meejaht ===
=== Meejaht ===
{{Vaata|Meejaht}}
{{Vaata|Meejaht}}
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse looduses (õõnsates puudes, kaljulõhedes, jm.) leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse õõnsates puudes, kaljulõhedes jm looduses leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.


=== Metsmesindus ===
=== Metsmesindus ===
{{Vaata|Metsmesindus}}
{{Vaata|Metsmesindus}}
Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk|peremärgiga]].

Metsmesinduse puhul kasutatakse tarupuid, milleks on elavad puud, millel puuõõnsus on kas suuremaks uuristatud või tehislik. Need võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk|peremärgiga]].


Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel.
Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel.

Redaktsioon: 17. juuli 2013, kell 13:18

Mesinik mesilasperet üle vaatamas.

Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Mesindussaadused on: mesi, taruvaik, õietolm, suir, mesilasmürk ja mesilasvaha.

Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid.

Mesitarude kogumit nimetatakse mesilaks.

Eesti mesinikud on koondunud Eesti Mesinike Liitu. Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet, neist oli 15. maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654. 2010. aastal registreeriti tähtajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret. [1]

Mesinduse ajalugu

Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi - meejaht, metsmesindus ja tarumesindus.

Meejaht

 Pikemalt artiklis Meejaht

Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi, mille puhul mett otsitakse õõnsates puudes, kaljulõhedes jm looduses leiduvatest mesilaspesadest. Kärjed võetakse kaasa, pesa ei pruugi taastuda.

Metsmesindus

 Pikemalt artiklis Metsmesindus

Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu peremärgiga.

Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt 19. sajandil. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud Kaika ja Ähijärve külades veel 20. sajandi teisel poolel.

Tarumesindus

Kaasaegne mesindus sai alguse 19. sajandil, kui leiutati raamidega tarud.

Viited

  1. Ain Lember "Suurem osa Eesti mesindusest on põrandaalune" Saarte Hääl, 10. august 2011 (vaadatud 15. augustil 2011)

Kirjandus

Vaata ka

Välislingid

Mall:Link FA