Evengid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
[[Evengi keel]] kuulub [[tunguusi-mandžu keeled|tunguusi-mandžu keelte]] hulka. Venemaal on enamus evenke läinud üle [[vene keel|vene]] või [[jakuudi keel]]ele. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal evengi keelt ainult 4802 inimest.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf</ref> Ka Hiinas on evengi keel ohustatud.<ref>http://www.dartmouth.edu/~trg/endangered.html</ref>
[[Evengi keel]] kuulub [[tunguusi-mandžu keeled|tunguusi-mandžu keelte]] hulka. Venemaal on enamus evenke läinud üle [[vene keel|vene]] või [[jakuudi keel]]ele. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal evengi keelt ainult 4802 inimest.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf</ref> Ka Hiinas on evengi keel ohustatud.<ref>http://www.dartmouth.edu/~trg/endangered.html</ref>


Evengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II. aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. [[20. sajand]]il on nad suuremalt jaolt üle läinud paiksele eluviisile. Juba [[17. sajand]]il võtsid evengid formaalselt vastu [õigeusk|õigeusu]], kuid kuni 20. sajandi alguseni jäi valdavaks [[šamanism]]. Hiinas on evenkide hulgas levinud ka [[budism]].
Evengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II. aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. [[20. sajand]]il on nad suuremalt jaolt üle läinud paiksele eluviisile. Juba [[17. sajand]]il võtsid evengid formaalselt vastu [[õigeusk|õigeusu]], kuid kuni 20. sajandi alguseni jäi valdavaks [[šamanism]]. Hiinas on evenkide hulgas levinud ka [[budism]].


[[Eveenid]] on evenkide lähisugulased, kuid tegemist on eri rahvastega.
[[Eveenid]] on evenkide lähisugulased, kuid tegemist on eri rahvastega.

Redaktsioon: 14. juuli 2013, kell 16:05

Evengid on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias. Evenkide asualad on väga laialdased, ulatudes Jenissei jõest kuni Ohhota mere ja Põhja-Jäämereni.

Evenkide üldarv maailmas on ligi 80 000. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 37 843 evenki[1] (neist Sahha Vabariigis 21 008, Krasnojarski krais 4372, Habarovski krais 4101, Amuuri oblastis 1481, Taga-Baikali krais 1387 ja Irkutski oblastis 1271)[2] Hiinas elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 39 534 evenki (enamus nendest Sise-Mongoolias. Mongoolias elas 1995. aastal 1000 evenki.

Antropoloogiliselt kuuluvad evengid mongoliidse rassi baikali ehk paleosiberi rühma.

Evengi keel kuulub tunguusi-mandžu keelte hulka. Venemaal on enamus evenke läinud üle vene või jakuudi keelele. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal evengi keelt ainult 4802 inimest.[3] Ka Hiinas on evengi keel ohustatud.[4]

Evengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II. aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. 20. sajandil on nad suuremalt jaolt üle läinud paiksele eluviisile. Juba 17. sajandil võtsid evengid formaalselt vastu õigeusu, kuid kuni 20. sajandi alguseni jäi valdavaks šamanism. Hiinas on evenkide hulgas levinud ka budism.

Eveenid on evenkide lähisugulased, kuid tegemist on eri rahvastega.

Viited

Välislingid