Paul Karrer: erinevus redaktsioonide vahel

Abi

Allikas: Vikipeedia

Sirvi ajalugu interaktiivselt

Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. juuli 2013, kell 11:53

See artikkel vajab toimetamist.
Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist.
Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit Paul Karrer (helilooja).

Paul Karrer (21. aprill 1889 Moskva – 18. juuni 1971 Zürich) oli Šveitsi orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos Walter Norman Haworthiga Nobeli keemiaauhinna uurimustöö eest karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B₂-vitamiiniga seonduvalt.

Ta õppis Zürichi Ülikoolis keemiat. 1911. aastal omistati talle filosoofiadoktori kutse. 1912. aastal töötas ta, koos Paul Ehrlichiga Georg Speyer Hausis Frankfurdis (Maini-ääres), keemikuna. 1919. aastal omistati talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.^[1]

Uurimustöö

Tema uurimustest olulisimaiks peetakse taimsete pigmentide uurimist. Ta selgitas ja pakkus välja karoteenide keemilise struktuuri ning lisas, et osa karotenoide muudetakse organismide sees A-vitamiiniks. 1930. aastatel formuleeris ta esmakordselt A-vitamiini eelvitamiini- beeta-karoteeni valemi.^[2] Hiljem kinnitas Karrer Albert Imre Szent-Györgyi poolt avastatud C-vitamiini struktuuri. Veel sünteesis ta B₂-vitamiini ning E- vitamiini.^[3] Tema flaviinidega seotud uurimine tuvastas, et algselt B₂-vitamiiniks peetud laktoflaviin on üksnes osa B₂-vitamiini kompleksist.^[4]

Lisaks uuris ta mitmete orgaaniliste biomolekulide nagu aminohapete, mitmete alkoloidide, letsitiinide, antotsüaniidide jpt keemilist struktuuri.

Panus orgaanilise keemia arengusse

Paul Karreri poolt sünteesitud vitamiinid (osaline)^[5]

Aasta(d)	Vitamiin
1931	A-vitamiin
1935	B₂-vitamiin
1938	E- vitamiin (tocopherol)
1939	K- vitamiin (phytonadione)

Teosed

1927-ndal aastal avaldas ta Orgaanilise keemia õpiku (saksa keeles Lehrbuch der Organischen Chemie)

Tunnustused

Paul Karreri järgi on nimetatud kuu kraater "Karrer".^[6]

Viited

Nobeli keemiaauhinna laureaadid
1901–1925	1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard, Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstätter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
1926–1950	1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden, Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch, Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie, I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth, Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt, Ružička • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner, Northrop, Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels, Alder
1951–1975	1951 McMillan, Seaborg • 1952 Martin, Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood, Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovský • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz, Kendrew • 1963 Ziegler, Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen, Norrish, Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton, Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen, Moore, Stein • 1973 Fischer, Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth, Prelog
1976–2000	1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown, Wittig • 1980 Berg, Gilbert, Sanger • 1981 Fukui, Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman, Karle • 1986 Herschbach, Lee, Polanyi • 1987 Cram, Lehn, Pedersen • 1988 Deisenhofer, Huber, Michel • 1989 Altman, Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis, Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen, Molina, Rowland • 1996 Curl, Kroto, Smalley • 1997 Boyer, Walker, Skou • 1998 Kohn, Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger, MacDiarmid, Shirakawa
2001–...	2001 Knowles, Noyori, Sharpless • 2002 Fenn, Tanaka, Wüthrich • 2003 Agre, MacKinnon • 2004 Ciechanover, Hershko, Rose • 2005 Grubbs, Schrock, Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura, Chalfie, Tsien • 2009 Ramakrishnan, Steitz, Yonath • 2010 Heck, Negishi, Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz, Kobilka • 2013 Karplus, Levitt, Warshel • 2014 Betzig, Hell, Moerner • 2015 Lindahl, Modrich, Sancar • 2016 Feringa, Sauvage, Stoddart • 2017 Dubochet, Frank, Henderson • 2018 Arnold, Smith, Winter • 2019 Goodenough, Whittingham, Yoshino • 2020 Charpentier, Doudna • 2021 List, MacMillan • 2022 Bertozzi, Sharpless, Meldal • 2023 Jekimov, Bawendi, Brus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paul_Karrer&oldid=3676889"

Kategooriad:

Peidetud kategooriad:

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}{{keeletoimeta}}
+{{See artikkel| räägib keemikust; helilooja kohta vaata artiklit [[Paul Karrer (helilooja)]].}}
 [[Pilt:Karrer.jpg|thumb|Paul Karrer]]
-'''Paul Karrer''' ([[21. aprill]] [[1889]] [[Moskva]] – [[18. juuni]] [[1971]] [[Zürich]]) oli  [[Šveits]]i orgaaniline keemik. 1937-ndal aastal sai ta koos [[Walter Norman Haworth]]iga [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] uurimustöö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga  seonduvalt.
+'''Paul Karrer''' ([[21. aprill]] [[1889]] [[Moskva]] – [[18. juuni]] [[1971]] [[Zürich]]) oli [[Šveits]]i orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos [[Walter Norman Haworth]]iga [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] uurimustöö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga  seonduvalt.
-Ta õppis [[Zürich]]i Ülikoolis keemiat. 1911-ndal aastal omistati talle filosoofiadoktori kutse. 1912-ndal aastal töötas ta, koos [[Paul Ehrlich]]iga
+Ta õppis [[Zürich]]i Ülikoolis keemiat. 1911. aastal omistati talle filosoofiadoktori kutse. 1912. aastal töötas ta, koos [[Paul Ehrlich]]iga
 ''Georg Speyer Haus''is [[Frankfurt|Frankfurdis]] (Maini-ääres), keemikuna.
--ndal aastal omistati talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.<ref>http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>
+. aastal omistati talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.<ref>http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>
 ==Uurimustöö==
 Tema uurimustest olulisimaiks peetakse taimsete pigmentide uurimist. Ta selgitas ja pakkus välja [[karoteenid]]e keemilise struktuuri ning lisas, et osa karotenoide muudetakse organismide sees [[A-vitamiin]]iks.
-[[1930]]-ndatel aastatel formuleeris ta esmakordselt A-vitamiini eelvitamiini- beeta-karoteeni valemi.<ref>http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>
+[[1930. aastad|1930. aastatel]] formuleeris ta esmakordselt A-vitamiini eelvitamiini- beeta-karoteeni valemi.<ref>http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>
 Hiljem kinnitas Karrer [[Albert Imre Szent-Györgyi]] poolt avastatud [[C-vitamiin]]i struktuuri. Veel sünteesis ta [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i ning [[vitamiin E|E- vitamiini]].<ref>http://science.howstuffworks.com/dictionary/famous-scientists/chemists/paul-karrer-info.htm</ref> Tema flaviinidega seotud uurimine  tuvastas, et algselt [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiiniks]] peetud [[laktoflaviin]] on üksnes osa [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i kompleksist.<ref>http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html</ref>