Bosnia ja Hertsegoviina: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
mäed
39. rida: 39. rida:


==Loodus==
==Loodus==
Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasase pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on [[Maglič]] piiril Montenegroga (2386 m) [[Dinaari mäestik|Dinaari Alpides]], massiivi lääneosas on levinud tugevasti [[karst]]unud [[lubjakivi]]lavad rohkete [[koobas]]tega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on [[Cvrsnica]] (tipp Plocno, 2228 m) Hertsegiviina põhjaosas, kolmas mägi Prenj (tipp Zelena glava, 2115 m).
Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasase pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on [[Maglič]] piiril Montenegroga (2386 m) [[Dinaari mäestik|Dinaari Alpides]], massiivi lääneosas on levinud tugevasti [[karst]]unud [[lubjakivi]]lavad rohkete [[koobas]]tega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on [[Čvrsnica]] (tipp Plocno, 2228 m) Hertsegiviina põhjaosas, kolmas mägi Prenj (tipp Zelena glava, 2115 m).
Mitte palju madalamad on ka mäed tähtsamate talispordikeskuste juures: [[Vlašič]](ka) Gromila (1969 m), lisaks olümpialinna [[Sarajevo]]t lõunast piiravad [[Treskavica]] (2088 m), [[Bjelašnica]] (2067 m) ja [[Jahorina]] (tipp Ogorjelica, 1916 m), mille nõlvul peeti 1984. aasta olümpia mäesuusa-alad. Maa loodeosa kõrgem tipp on [[Grmeč]] (1605 m). Mitmed neist on tehniliselt üpris rasked vallutada, eriti talvekuudel.
Sisemaal valitseb mõõdukas [[kontinentaalne kliima]], mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb [[vahemereline kliima]]. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega.
Riigi sisemaal valitseb mõõdukas [[kontinentaalne kliima]], mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb [[vahemereline kliima]]. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega. Mägialal on rohkesti maalilisi järvi, millest suurim on [[Buško]] jezero Horvaatia piiri ääres teel [[Split]]i.


==Riik==
==Riik==

Redaktsioon: 8. juuli 2013, kell 12:42

Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina asendikaart
Riigihümn Intermeco
Pealinn Sarajevo
Pindala 51 129 km²
Riigikeel bosnia, serbia ja horvaadi
Rahvaarv 3 900 000 (2006)
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Presidentuur Nebojša Radmanović (serblasest liige; esimees),
Bakir Izetbegović (bosnialasest liige),
Željko Komšić (horvaadist liige)
Ministrite Nõukogu esimees Vjekoslav Bevanda
Iseseisvus 5. aprill 1992
SKT 17,133 miljardit USA dollarit (2009)
SKT elaniku kohta 4278 USA dollarit (2009)
Rahaühik mark (BAM)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .ba
ROK-i kood BIH
Telefonikood 387

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjast, läänest ja lõunast Horvaatiaga, idast Serbiaga ning kagust Montenegroga. Merepiiri on Bosnia ja Hertsegoviinal ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses.

Loodus

Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasase pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on Maglič piiril Montenegroga (2386 m) Dinaari Alpides, massiivi lääneosas on levinud tugevasti karstunud lubjakivilavad rohkete koobastega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on Čvrsnica (tipp Plocno, 2228 m) Hertsegiviina põhjaosas, kolmas mägi Prenj (tipp Zelena glava, 2115 m). Mitte palju madalamad on ka mäed tähtsamate talispordikeskuste juures: Vlašič(ka) Gromila (1969 m), lisaks olümpialinna Sarajevot lõunast piiravad Treskavica (2088 m), Bjelašnica (2067 m) ja Jahorina (tipp Ogorjelica, 1916 m), mille nõlvul peeti 1984. aasta olümpia mäesuusa-alad. Maa loodeosa kõrgem tipp on Grmeč (1605 m). Mitmed neist on tehniliselt üpris rasked vallutada, eriti talvekuudel. Riigi sisemaal valitseb mõõdukas kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb vahemereline kliima. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega. Mägialal on rohkesti maalilisi järvi, millest suurim on Buško jezero Horvaatia piiri ääres teel Spliti.

Riik

Riik on detsentraliseeritud võimuga ning koosneb kahest föderatiivsest haldusüksusest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ning Serblaste Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Mõlemad föderatiivsed piirkonnad haldavad üheskoos Brčko ringkonda (Brčko distrikt, Брчко дистрикт).

Riik on koduks kolmele etnilisele rühmale, keda nimetatakse Bosnia ja Hertsegoviinale ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks, keda on mainitud riigi põhiseaduses ning kes seetõttu ei saa olla vähemused ega immigrandid. Kolmest suurima rühma moodustavad bosnialased, suuruselt teise Bosnia serblased ja kolmanda Bosnia horvaadid.

Iseseisvaks riigiks sai Bosnia ja Hertsegoviina 1990. aastatel Jugoslaavia sõja käigus, olles enne seda Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina on parlamentaarse demokraatliku riigikorraga riik, mis sai 2010. aasta aprillis NATO liikmekandidaadiks. Euroopa Nõukogu liige on Bosnia ja Hertsegoviina alates 24. aprillist 2002.

Ajaloo lühiülevaade

Esimestel sajanditel pKr oli Bosnia Rooma riigi osa Illüüria provintsina. Pärast Rooma riigi langemist pretendeerisid Bosniale Bütsants ja Rooma riigi järglased Läänes. Slaavlased (serblased), asusid piirkonda elama 7. sajandil. 9. sajandil jagasid Bosnias võimu Serbia ja Horvaatia kuningriik. 11. ja 12. sajandil oli piirkond Ungari kuningriigi võimu all. Keskaegne Bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes aastal 1200. Riigi sõltumatus säilis 1463. aastani, mil piirkonna vallutas Osmani impeerium.

Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased Osmani impeeriumi sisepoliitika tõttu kristlusest islamisse. Enne Osmani impeerimi vallutusi olid Bosia elanikud valdavalt bogomiilidide ja Kreeka-Rooma kiriku usutunnistuse järgijad.

1875. aastal toimus Bosnias Osmanivastane ülestõus, millesse sekkus ka õigeusklike kaitse ettekäändel Venemaa keisririik, San Stefano rahuleping tunnistas Osmani impeerium Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvust, kuid 1879. aastal toinumud Euroopa suurriikide Berliini kongressil määrati Bosnia reaalselt Austria-Ungari Habsburgide valitsemise alla. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal lõunaslaavi riigi loomist.

Esimene maailmasõda algas siis, kui serbia rahvuslane Gavrilo Princip tappis Sarajevos ertshertsog Franz Ferdinandi. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi Jugoslaavia osa. Teise maailmasõja ajal kuulus Bosnia Horvaatia riigi koosseisu. Külma sõja ajal moodustati Josip Broz Tito juhtimisel kommunistlik Jugoslaavia liitriik, millesse Bosnia kuulus liiduvabariigina oma keskaegsetes piirides.

Oktoobris 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosniat ja Hertsegoviinat etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada (Suur-Serbia). Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 21. novembril 1995 kirjutasid vaenupooled USA Ohio osariigis Daytonis alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodusõja. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsembril 1995). Daytoni lepe jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi vahel.


Bosnia ja Hertsegoviina kaart

Vaata ka

Välislingid

Mall:Link FA