Atsidotroofne järv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. juuli 2013, kell 07:20

Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.

Redaktsioon: 5. juuli 2013, kell 22:37 redigeeri 90.191.233.113 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuli 2013, kell 07:20 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
			{{vikinda}}
	Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.		Atsidotroofsed järved on väga happelise veega mineraalmaajärved, mis toituvad metsa- või sooaladelt tulevast veest. Atsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma, Neitsijärv, Viroste, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.